August Riismann: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 21. september 2009, kell 21:44

August Riismann (vene keeles Рийсман Аугуст Тынисович) (28. veebruar 1890 Rapla maakond – 23. aprill 1926 Tallinn) oli kooliõpetaja, tööliikumise tegelane ja kommunistlik poliitik Eestis ja Venemaal. Ta on kasutanud ka nime August Ristmets.

Riismann õppis pedagoogilistel kursustel ja pärast lõpetamist töötas aastast 1908 rahvaõpetajana Tallinnas ja Kodilas. Aastal 1914 Riisman mobiliseeriti Venemaa Keisririigi sõjaväkke. Pärast sõjaväeteenistust naasis Kodilasse koolijuhataja ametikohale ja täitis seda suveni 1921. Seejärel pühendus ta täielikult poliitikale.

Tegevus Eestis

Riisman hakkas poliitikaga tegelema 1919, ühines töölisliikumisega ja sai 1921 Rapla vallavalitsuse liikmeks ja vallavalitsuse esimeheks.

Riisman oli 1920. aastast Eestimaa Kommunistliku Partei liige, tegutses samal ajal Üle-eestimaalise Noorproletaarlaste Ühingu Rapla osakonna juhatuses. Ta kuulus ka Eesti Õpetajate Seltsi juhatusse.

1922. aastal emigreerus ta Nõukogude Venemaale.

Tegevus Venemaal ja Eestis

Aastail 1922–1925 oli ta Venemaal õpetaja ja eesti koolide inspektor ning täiendas ennast Leningradis Andrei Ždanovi nimelise Riikliku Ülikooli kaugõppe osakonnas. Ta töötas seal ka õpetajana ning eesti koolide inspektorina.

Aastal 1925 koopteeriti Riisman sellal Venemaal asuva EKP Keskkomitee liikmeks. Komintern lähetas ta sama aasta teisel poolel illegaalsele tööle Eestisse, nimelt EKP Tallinna ja Harjumaa piirkonna vastutavaks organisaatoriks. Põrandaalusena tegi ta järgnevatel kuudel kommunistlikku propagandat, valmistas lendlehti ja korraldas nende levitamist.^[1] Samuti püüdis August Riismann sõlmida sidemeid legaalse Eesti Tööliste Parteiga salajase koostöö alustamiseks riigikogu valimistel, kuid 20. aprillil 1926 politsei tabas ta ja järgmisel päeval keelustati ajutiselt ka Eesti Tööliste Partei seadustes ettenähtud piiride ületamise eest.^[1]

August Riisman anti sõjakohtu alla, mõisteti riigikorra õõnestamise eest surma ja lasti maha ööl vastu 23. aprilli 1926.

Viited

↑ ^1,0 ^1,1 Ülevaade EKP ajaloost, II. Tln, 1963, lk 130, 138-139.

[EKP_ajalugu-1] 1,0 ^1,1 Ülevaade EKP ajaloost, II. Tln, 1963, lk 130, 138-139.

[1]

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
-'''August Riismann''' ([[vene keel]]es ''Рийсман Аугуст Тынисович'') ([[28. veebruar]] [[1890]] Rapla maakond – [[23. aprill]] [[1926]] [[Tallinn]]) oli kooliõpetaja, tööliikumise tegelane ja kommunistlik poliitik Eestis ja Venemaal. Kasutanud ka nime August Ristmets.
+'''August Riismann''' ([[vene keel]]es ''Рийсман Аугуст Тынисович'') ([[28. veebruar]] [[1890]] Rapla maakond – [[23. aprill]] [[1926]] [[Tallinn]]) oli kooliõpetaja, tööliikumise tegelane ja kommunistlik poliitik Eestis ja Venemaal. Ta on kasutanud ka nime August Ristmets.
-Õppis Pedagoogilistel kursustel ja seejärel töötas aastast [[1908]] rahvaõpetajana [[Tallinn]]as ja [[Kodila]]s. Aastal 1914 Riisman mobiliseeriti [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigi]] sõjaväkke. Pärast sõjaväeteenistust naasis Kodilasse koolijuhataja ametikohale ning täitis seda suveni 1921, et seejärel täielikult poliitilisele tegevusele pühenduda, kaasa arvatud illegaalses [[Eestimaa Kommunistlik Partei|Eestimaa Kommunistlikus Parteis]].
+Riismann õppis pedagoogilistel kursustel ja pärast lõpetamist töötas aastast [[1908]] rahvaõpetajana [[Tallinn]]as ja [[Kodila]]s. Aastal [[1914]] Riisman mobiliseeriti [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigi]] sõjaväkke. Pärast sõjaväeteenistust naasis Kodilasse koolijuhataja ametikohale ja täitis seda suveni [[1921]]. Seejärel pühendus ta täielikult poliitikale.
+== Tegevus Eestis ==
-Riisman oli [[1920]]. aastast [[Eestimaa Kommunistlik Partei|kompartei]] liige, tegutses samal ajal [[Üle-eestimaaline Noorproletaarlaste Ühing|Üle-eestimaalise Noorproletaarlaste Ühingu]] [[Rapla]] osakonna juhatuses ning kuulus 1920. aastate hakul ka [[Eesti Õpetajate Selts]]i juhatusse.
+Riisman hakkas poliitikaga tegelema [[1919]], ühines töölisliikumisega ja sai [[1921]] [[Rapla]] vallavalitsuse liikmeks ja vallavalitsuse esimeheks.
-Aastail 1922–1925 Venemaal õpetaja ning eesti koolide inspektorina töötades täiendas Riisman ennast [[Leningrad]]i [[Andrei Ždanov]]i nimelise Riikliku Ülikooli kaugõppe osakonnas.
+Riisman oli [[1920]]. aastast [[Eestimaa Kommunistlik Partei|Eestimaa Kommunistliku Partei]] liige, tegutses samal ajal [[Üle-eestimaaline Noorproletaarlaste Ühing|Üle-eestimaalise Noorproletaarlaste Ühingu]] Rapla osakonna juhatuses. Ta kuulus ka [[Eesti Õpetajate Selts]]i juhatusse.
-Suvel 1925 lähetas ''[[Komintern]]''i Eesti sektsioon ta põrandaalusele tööle Eestisse, kus sõjakohus ta järgmisel aastal hukkas.
+[[1922]]. aastal emigreerus ta [[Nõukogude Venemaa]]le.
-== Poliitiline tegevus Eestis ==
+== Tegevus Venemaal ja Eestis ==
+Aastail 1922–1925 oli ta Venemaal õpetaja ja eesti koolide inspektor ning täiendas ennast [[Leningrad]]is [[Andrei Ždanov]]i nimelise Riikliku Ülikooli kaugõppe osakonnas. Ta töötas seal ka õpetajana ning eesti koolide inspektorina.
-Riisman astus 1919. aastal poliitilisse ellu, ühines töölisliikumisega ja sai aastal 1921 Rapla vallavalitsuse liikmeks.
+Aastal [[1925]] koopteeriti Riisman sellal Venemaal asuva [[EKP Keskkomitee]] liikmeks. [[Komintern]] lähetas ta sama aasta teisel poolel illegaalsele tööle [[Eesti]]sse, nimelt EKP Tallinna ja Harjumaa piirkonna vastutavaks organisaatoriks. Põrandaalusena tegi ta järgnevatel kuudel kommunistlikku propagandat, valmistas [[lendleht]]i ja korraldas nende levitamist.<ref name="EKP ajalugu">Ülevaade EKP ajaloost, II. Tln, 1963, lk 130, 138-139.</ref> Samuti püüdis August Riismann sõlmida sidemeid legaalse [[Eesti Tööliste Partei]]ga salajase koostöö alustamiseks riigikogu valimistel, kuid [[20. aprill]]il 1926 politsei tabas ta ja järgmisel päeval keelustati ajutiselt ka Eesti Tööliste Partei seadustes ettenähtud piiride ületamise eest.<ref name="EKP ajalugu"/>
-Illegaalse poliitilise tegevuse tõttu EKP-s põgenes ta 1922. aastal [[Nõukogude Venemaa]]le.
+August Riisman anti sõjakohtu alla, mõisteti riigikorra õõnestamise eest surma ja lasti maha ööl vastu [[23. aprill]]i 1926.
-== Poliitiline tegevus Venemaal ja Eestis ==
-Aastal 1925 koopteeriti Riisman sellal Venemaal asuva [[EKP Keskkomitee]] liikmeks ja saadeti sama aasta teisel poolel illegaalsele tööle [[Eesti]]sse, nimelt EKP Tallinna ja Harjumaa piirkonna vastutavaks organisaatoriks; põrandaalusena tegi ta järgnevatel kuudel kommunistlikku propagandat, valmistas lendlehti ja korraldas nende levitamist.<ref name="Ülevaade EKP ajaloost, II. Tln, 1963, lk 130, 138-139.">Ülevaade EKP ajaloost, II. Tln, 1963, lk 130, 138-139.</ref> Samuti püüdis August Riisman sõlmida sidemeid legaalselt tegutseva [[Eesti Tööliste Partei]]ga eesmärgiga salajase koostöö alustamiseks riigikogu valimistel, kuid [[20. aprill]]il 1926 politsei tabas Riismani ning järgmisel päeval keelustati ajutiselt ka Eesti Tööliste Partei tegevus seadustes ettenähtud piiride ületamise eest.<ref name="Ülevaade EKP ajaloost, II. Tln, 1963, lk 139-141.">Ülevaade EKP ajaloost, II. Tln, 1963, lk 139-141.</ref>
-== Eestis sõjakohtu all ==
-August Riisman anti [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigi]] sõjakohtu alla, mõisteti riigikorra õõnestamise eest surma ja lasti maha ööl vastu [[23. aprill]]i 1926.
 ==Viited==