August Riismann: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
| 3. rida: | 3. rida: | ||
Õppis Pedagoogilistel kursustel ja seejärel töötas aastast [[1908]] rahvaõpetajana [[Tallinn]]as ja [[Kodila]]s. Aastal 1914 Riisman mobiliseeriti [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigi]] sõjaväkke. Pärast sõjaväeteenistust naasis Kodilasse koolijuhataja ametikohale ning täitis seda suveni 1921, et seejärel täielikult poliitilisele tegevusele pühenduda, kaasa arvatud illegaalses [[Eestimaa Kommunistlik Partei|Eestimaa Kommunistlikus Parteis]]. |
Õppis Pedagoogilistel kursustel ja seejärel töötas aastast [[1908]] rahvaõpetajana [[Tallinn]]as ja [[Kodila]]s. Aastal 1914 Riisman mobiliseeriti [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigi]] sõjaväkke. Pärast sõjaväeteenistust naasis Kodilasse koolijuhataja ametikohale ning täitis seda suveni 1921, et seejärel täielikult poliitilisele tegevusele pühenduda, kaasa arvatud illegaalses [[Eestimaa Kommunistlik Partei|Eestimaa Kommunistlikus Parteis]]. |
||
Riisman oli [[1920]]. aastast [[Eestimaa Kommunistlik Partei|kompartei]] liige, tegutses samal ajal [[Üle-eestimaaline Noorproletaarlaste Ühing|Üle-eestimaalise Noorproletaarlaste Ühingu]] Rapla osakonna juhatuses ning kuulus 1920. aastate hakul ka [[Eesti Õpetajate Selts]]i juhatusse. |
Riisman oli [[1920]]. aastast [[Eestimaa Kommunistlik Partei|kompartei]] liige, tegutses samal ajal [[Üle-eestimaaline Noorproletaarlaste Ühing|Üle-eestimaalise Noorproletaarlaste Ühingu]] [[Rapla]] osakonna juhatuses ning kuulus 1920. aastate hakul ka [[Eesti Õpetajate Selts]]i juhatusse. |
||
Aastail 1922–1925 Venemaal õpetaja ning eesti koolide inspektorina töötades täiendas Riisman ennast |
Aastail 1922–1925 Venemaal õpetaja ning eesti koolide inspektorina töötades täiendas Riisman ennast [[Leningrad]]i [[Andrei Ždanov]]i nimelise Riikliku Ülikooli kaugõppe osakonnas. |
||
== Poliitiline tegevus Eestis |
== Poliitiline tegevus Eestis == |
||
Riisman astus 1919. aastal poliitilisse ellu, ühines |
Riisman astus 1919. aastal poliitilisse ellu, ühines töölisliikumisega ja sai aastal 1921 Rapla vallavalitsuse liikmeks. |
||
Illegaalse poliitilise tegevuse tõttu EKP-s põgenes ta 1922. aastal [[Nõukogude Venemaa]]le. |
Illegaalse poliitilise tegevuse tõttu EKP-s põgenes ta 1922. aastal [[Nõukogude Venemaa]]le. |
||
== Poliitiline tegevus Venemaal ja Eestis == |
|||
Aastal 1925 koopteeriti Riisman sellal Venemaal asuva [[EKP Keskkomitee]] liikmeks ja saadeti sama aasta teisel poolel illegaalsele tööle [[Eesti]]sse, nimelt EKP Tallinna ja Harjumaa piirkonna vastutavaks organisaatoriks; põrandaalusena tegi ta järgnevatel kuudel kommunistlikku propagandat, valmistas lendlehti ja korraldas nende levitamist.<ref name="Ülevaade EKP ajaloost, II. Tln, 1963, lk 130, 138-139.">Ülevaade EKP ajaloost, II. Tln, 1963, lk 130, 138-139.</ref> Samuti püüdis August Riisman sõlmida sidemeid legaalselt tegutseva [[Eesti Tööliste Partei]]ga eesmärgiga salajase koostöö alustamiseks riigikogu valimistel, kuid [[20. aprill]]il 1926 politsei tabas Riismani ning järgmisel päeval keelustati ajutiselt ka Eesti Tööliste Partei tegevus seadustes ettenähtud piiride ületamise eest.<ref name="Ülevaade EKP ajaloost, II. Tln, 1963, lk 139-141.">Ülevaade EKP ajaloost, II. Tln, 1963, lk 139-141.</ref> |
Aastal 1925 koopteeriti Riisman sellal Venemaal asuva [[EKP Keskkomitee]] liikmeks ja saadeti sama aasta teisel poolel illegaalsele tööle [[Eesti]]sse, nimelt EKP Tallinna ja Harjumaa piirkonna vastutavaks organisaatoriks; põrandaalusena tegi ta järgnevatel kuudel kommunistlikku propagandat, valmistas lendlehti ja korraldas nende levitamist.<ref name="Ülevaade EKP ajaloost, II. Tln, 1963, lk 130, 138-139.">Ülevaade EKP ajaloost, II. Tln, 1963, lk 130, 138-139.</ref> Samuti püüdis August Riisman sõlmida sidemeid legaalselt tegutseva [[Eesti Tööliste Partei]]ga eesmärgiga salajase koostöö alustamiseks riigikogu valimistel, kuid [[20. aprill]]il 1926 politsei tabas Riismani ning järgmisel päeval keelustati ajutiselt ka Eesti Tööliste Partei tegevus seadustes ettenähtud piiride ületamise eest.<ref name="Ülevaade EKP ajaloost, II. Tln, 1963, lk 139-141.">Ülevaade EKP ajaloost, II. Tln, 1963, lk 139-141.</ref> |
||
Redaktsioon: 21. september 2009, kell 06:51
August Riismann (vene keeles Рийсман Аугуст Тынисович) (28. veebruar 1890 Rapla maakond – 23. aprill 1926 Tallinn; hukati) oli kooliõpetaja, tööliikumise tegelane ja kommunistlik poliitik Eestis ja Venemaal. Kasutanud ka nime August Ristmets.
Õppis Pedagoogilistel kursustel ja seejärel töötas aastast 1908 rahvaõpetajana Tallinnas ja Kodilas. Aastal 1914 Riisman mobiliseeriti Venemaa Keisririigi sõjaväkke. Pärast sõjaväeteenistust naasis Kodilasse koolijuhataja ametikohale ning täitis seda suveni 1921, et seejärel täielikult poliitilisele tegevusele pühenduda, kaasa arvatud illegaalses Eestimaa Kommunistlikus Parteis.
Riisman oli 1920. aastast kompartei liige, tegutses samal ajal Üle-eestimaalise Noorproletaarlaste Ühingu Rapla osakonna juhatuses ning kuulus 1920. aastate hakul ka Eesti Õpetajate Seltsi juhatusse.
Aastail 1922–1925 Venemaal õpetaja ning eesti koolide inspektorina töötades täiendas Riisman ennast Leningradi Andrei Ždanovi nimelise Riikliku Ülikooli kaugõppe osakonnas.
Poliitiline tegevus Eestis
Riisman astus 1919. aastal poliitilisse ellu, ühines töölisliikumisega ja sai aastal 1921 Rapla vallavalitsuse liikmeks.
Illegaalse poliitilise tegevuse tõttu EKP-s põgenes ta 1922. aastal Nõukogude Venemaale.
Poliitiline tegevus Venemaal ja Eestis
Aastal 1925 koopteeriti Riisman sellal Venemaal asuva EKP Keskkomitee liikmeks ja saadeti sama aasta teisel poolel illegaalsele tööle Eestisse, nimelt EKP Tallinna ja Harjumaa piirkonna vastutavaks organisaatoriks; põrandaalusena tegi ta järgnevatel kuudel kommunistlikku propagandat, valmistas lendlehti ja korraldas nende levitamist.[1] Samuti püüdis August Riisman sõlmida sidemeid legaalselt tegutseva Eesti Tööliste Parteiga eesmärgiga salajase koostöö alustamiseks riigikogu valimistel, kuid 20. aprillil 1926 politsei tabas Riismani ning järgmisel päeval keelustati ajutiselt ka Eesti Tööliste Partei tegevus seadustes ettenähtud piiride ületamise eest.[2]
Eestis sõjakohtu all
August Riisman anti Eesti Vabariigi sõjakohtu alla, mõisteti riigikorra õõnestamise eest surma ja lasti maha ööl vastu 23. aprilli 1926.