Jäälahing: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 19. september 2009, kell 20:54

{{Mall:Sõjaline konflikt |konflikt=Jäälahing |osa= |pilt= |pildiallkiri= |aeg=5. aprill 1242 |koht= Lämmijärv, Eesti |tulemus= Novgorodlaste võit. |osaline1= Novgorodi maakaitsevägi |osaline2= Liivi ordu |väejuht1=Aleksander Nevski[[ |väejuht2=Andreas von Velven |jõud1=4 000–5 000 |jõud2=500–1 000 |kaotused1=Langenute, haavatute või vangi langenute arv teadmata. |kaotused2=Langenud ~400
vangi langenud 40–50. Rüütleid langes ~20, vangi langenuid 6. }} Jäälahing oli 5. aprillil 1242.aastal Peipsi järve jääl Varesekivi lähedal Lämmijärve idakalda juures toimunnud relvakonflikt Tartu piiskopkonna, Mõõgavendade ordu ja Aleksandr Nevskijuhtimisel Novgorodi vabariigi ja Suzdali vürstiriigide sõjaüksuste vahel.

Lahingu eeldused

Venemaa ning nõukogude ajaloolased on tõlgendanud toimunud relvakonflikti Mõõgavendade ordu kalleletungina rahumeelsele Novgorodile, tõstes esile ainult selle konflikti pikemajalistest relvastatud vastuseisust, mis toimus 13. sajandi keskel Rooma katoliku kiriku ja Kreekakatoliku kiriku vahel oma mõjusfääride laindamisel.

Aleksandr Nevski poolt juhitud sõjasalga tungimisele Tartu piiskopkonna maadele eelnes Aleksandr Nevski poolt Mõõgavendade ordu toetusel Pihkvas võimul olevate ordumeelsete vene soost Pihkva valitsejaid toetavate vägede võitmine ja minemaajamine nende poolt vallutatud Pihkvast.

Lahingu põhjuseks oli Aleksander Nevski ja tema väed, kes rüüstasid Petserimaad ja põgenesid Peipsi tagant minema. Ordu väed asusid neid peatama, et lõigata tee ära Peipsi tagant. See lahing polnud kokkulepitud.

Liivimaa vanema riimkroonika põhjal oli sakslaste väe suurus 500–1000 meest. Koosnes see põhiliselt Tartu piiskopkonnast päris eestlastest sõjasulastest. Rüütleid oli paarkümmend.

Enne Jäälahingut oli sakslastel Peipsi idakaldal kokkupõrge venelate väikese eelväega, mis lõppes sakslaste võiduga. Kuulnud suure (5000) venelaste ja mongolite^[küsitav] väe lähenemisest üritasid sakslased üle Peipsi põgeneda, kui ei jõudnud kaldale ja pidid lahingu jääl vastu võtma.

Lahing lõppes venelaste võiduga. Saksa rüütlite kaotused olid langenuid ca 20, vange 6.

Vene kroonikas mainitud Liivi ordu poolne 400–500 rüütli kaotus on võimatu väga lihtsal põhjusel: Liivi ordus ei olnud nii palju rüütleid.

Mõõgavendade ordus oli 1235. aastal 110–180 rüütlit, Liivi ordus oli 14. sajandil 200–300 rüütelvenda.

Venelaste müüt

Vene väes, mis põhiliselt koosnes Novgorodi maakaitseväest, oli Vene kroonikate andmetel(väljamõeldud müüt) umbes 15 000 kuni 17 000 sõdalast vürst Aleksander Nevski juhtimisel. Ristirüütlite väes, mis koosnes Liivi Ordu, piiskopi ja taani sõdalastest 10 000 kuni 12 000 sõdalast Andreas von Velveni juhtimisel .

Lahingu võitsid Aleksander Nevski juhitud väed. Surma sai üle 400 rüütli ja 40...50 võeti vangi. Paljud rasketes raudrüüdes sõjamehed uppusid kuna jää murdus hobuste ja meeste rüüde raskuse all. Vene väes langenute hulk on teadmata.

Jäälahingu tulemusel pandi seisma sakslaste edasitung itta.

Kirjandus

Nicolle, David (1996). Campaign Series Nr.46: Lake Peipus 1242: Battle of the Ice. Osprey Publishing. Lk 95 lk. ISBN 1855325535. {{cite book}}: eiran tundmatut parameetrit |coauthors=, kasuta parameetrit (|author=) (juhend)
Nicolle, David (2009). Suured vastasseisud. Jäälahing 1242. Kirjastus Koolibri. Lk 96 lk. ISBN 9985022979. {{cite book}}: eiran tundmatut parameetrit |coauthors=, kasuta parameetrit (|author=) (juhend); kontrolli parameetri |isbn= väärtust: checksum (juhend)
Georgi Karajev ja Aleksandr Potressov: Peipsi järve mõistatus. Sarjast Maailm ja mõnda. Tallinn: Eesti Raamat 1969

Välislingid

Jäälahing – lahing, mis otsustas igaveseks ida ja lääne piiri?, Eesti Päevaleht, 31. märts 2007

@@ 10. rida: / 10. rida: @@
 |osaline1= [[Novgorod]]i maakaitsevägi
 |osaline2= [[Liivi ordu]]
-|väejuht1=[[Aleksander Nevski]]
+|väejuht1=[[Aleksander Nevski]][[
 |väejuht2=[[Andreas von Velven]]
 |jõud1=4&nbsp;000–5&nbsp;000
@@ 17. rida: / 17. rida: @@
 |kaotused2=Langenud ~400<br>vangi langenud 40–50. Rüütleid langes ~20, vangi langenuid 6.
 }}
-'''Jäälahing''' oli [[5. aprill]]il [[ukj]] [[1242]].aastal [[Peipsi järv]]e jääl [[Varesekivi (Peipsi)|Varesekivi]] lähedal [[Lämmijärv]]e idakalda juures toimunnud relvakonflikt [[Tartu piiskopkond|Tartu piiskopkonna]], [[Mõõgavendade ordu]] ja [[Aleksandr Jaroslavitš]]i juhtimisel [[Novgorodi vabariik|Novgorodi vabariigi]] ja vene vürstiriikide sõjaüksuste vahel.
+'''Jäälahing''' oli [[5. aprill]]il [[1242]].aastal [[Peipsi järv]]e jääl [[Varesekivi (Peipsi)|Varesekivi]] lähedal [[Lämmijärv]]e idakalda juures toimunnud relvakonflikt [[Tartu piiskopkond|Tartu piiskopkonna]], [[Mõõgavendade ordu]] ja [[Aleksandr Nevski]]juhtimisel [[Novgorodi vabariik|Novgorodi vabariigi]] ja [[Suzdali vürstiriik|Suzdali vürstiriig]]ide sõjaüksuste vahel.
-==Lahingu erinevad tõlgendused==
+==Lahingu eeldused==
 Venemaa ning nõukogude ajaloolased on tõlgendanud toimunud relvakonflikti [[Mõõgavendade ordu]] kalleletungina rahumeelsele Novgorodile, tõstes esile ainult selle konflikti pikemajalistest relvastatud vastuseisust, mis toimus 13. sajandi keskel [[Rooma katoliku kirik]]u ja [[Kreekakatoliku kirik]]u vahel oma mõjusfääride laindamisel.
+Aleksandr Nevski poolt juhitud sõjasalga tungimisele [[Tartu piiskopkond|Tartu piiskopkonna]] maadele eelnes Aleksandr Nevski poolt [[Mõõgavendade ordu]] toetusel Pihkvas võimul olevate ordumeelsete vene soost Pihkva valitsejaid toetavate vägede võitmine ja minemaajamine nende poolt vallutatud Pihkvast.
 Lahingu põhjuseks oli [[Aleksander Nevski]] ja tema väed, kes rüüstasid Petserimaad ja põgenesid [[Peipsi]] tagant minema. Ordu väed asusid neid peatama, et lõigata tee ära [[Peipsi]] tagant. See lahing polnud kokkulepitud.