Tapa

See artikkel räägib Eestis asuvast Tapa linnast; samanimeliste paikade kohta vaata lehekülge Tapa (täpsustus).

---

Tapa
Pindala	17,4 km² (2020)
Elanikke	6505 (1.12.2007)
EHAK-i kood	8140
Koordinaadid	59° 16′ N, 25° 58′ E

Tapa on vallasisene linn Tapa vallas Lääne-Viru maakonnas.

Tapa linna territooriumil asub Eesti kaitseväe Tapa väljaõppekeskus (Tapa VÕK), mis koosneb Pioneeripataljonist, Suurtükiväegrupist, Tagalakeskusest ja Õhutõrjedivisjonist.

Tapa raudteejaam on oluline Eesti raudtee sõlmpunkt. Sellegipoolest, kui vaguni peale on kirjutatud "тара", ei märgi see Tapa linna, vaid tähendab vene keeles 'taara', järgneb tühja vaguni kaal.

Ajalugu

Saksa keeles on Tapa linna eellase Tapa mõisa nimi Taps, mida on esmakordselt mainitud alles 1629. aastal.

1870. aastal rajati Tapa mõisa maale väike raudteejaam; 1875.a. alustatud Tapa-Tartu harutee ehitamise lõpetamisega 1876. aastal sai Tapa raudteesõlmeks, selle juurde tekkis peagi alevik. 1917. aastal sai Tapa alevi, 1926. aastal sai Tapa linna õigused.

Esmamainitud on Tapat 1482. a kui Tappest.

Haldusjaotus läbi aegade

Enne 1940. aastat kuulus Tapa linna ja valla kooseisu:

• Pakito-Sorgi külanõukogu. – Nagala-Leikude, Sootaguse, Saari, Telliskopli, Pakito-Sorgi, Väljataguse, Põima-Ridaküla, Kääbaste, Vanamõisa, Koplimetsa külad.
• Udriku-Tuha külanõukogu – Kiku, Udriku-Salla, Männiku, Kõrbse-Orapere, Udriku-Tuha, Polli, Nõmme, Tokolopi, Pankase, Mäo külad.

• Eesti NSV

1949. aasta alguses (veebr) haldusjaotuse muudatuste käigus moodustati Virumaa idaosast Jõhvi maakond ning samas suurendati allesjäänud Viru maakonda läänepiiril asuvate Harju ja Järva maakonna osadega. Harjumaast liideti Kolga ja Kõnnu vald ning Loksa alev. Järvamaast liideti Tapa linn ning Lehtse valla Saksi ja Tapa külanõukogud, mis arvati vastavalt Assamalla ja Undla valda.

1950. Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlusega jagati Eesti 39 rajooniks. Haldusjaotus kujunes järgmiseks: 5 vabariikliku alluvusega linna, 39 maarajooni, mis koosnes 27 rajoonilise alluvusega linnast, 22 alevist ja 641 külanõukogust.

Tapa rajooni koosseisu kuulusid – keskus Tapa linn, Ambla ja Aegviidu alev, Ambla, Jäneda, Roosna, Aegviidu, Aru, Lehtse, Tapa, Aravete, Järva-Madise, Peedu, Kruusimäe-Kadapiku, Neeruti, Pakito-Sorgi, Udriku-Tuha, Arbavere, Vohnja ja Saksi külanõukogu. Elanikke 20 468 – neist Tapal 4872 el, Amblas 683 el, Aegviidus 889 el. Üle 1000 elanikuga külanõukogusid oli 6, alla 500 elanikuga 3. Territoorium 1278,2 km2.

1952. aastal moodustati Eesti NSV Ülemnõukogu seadlusega Eestisse Tallinna, Tartu ja Pärnu oblastid.

Tallinna oblastisse kuulusid Harju rajoon, Keila rajoon, Kose rajoon, Rapla rajoon, Loksa rajoon, Paide rajoon, Tapa rajoon, Türi rajoon, Rakvere rajoon, Väike-Maarja rajoon, Kiviõli rajoon ja Jõhvi rajoonid ning Kohtla-Järve ja Narva linnad. Eestis likvideeriti oblastid 25. aprill 1953. aastal

17. juuni 1954 seadlusega vähendati külanõukogude arvu 641-lt 320-le. Tapa rajooni 17 külanõukogust jäi alles 10 külanõukogu. Aegviidu senistes piirides; Albu, mis koosnes Järva-Madise ja Peedu külanõukogust; Ambla, mis koosnes Roosna ning osast Ambla ja Tapa külanõukogust; Aravete senistes piirides; Jäneda, mis koosnes Jäneda ja Aru ning osast Ambla külanõukogust; Kadrina, mis koosnes Kruusimäe-Kadapiku ja Neeruti külanõukogust; Lehtse, mis koosnes Lehtse ning osast Ambla ja Tapa külanõukogust; Põima, mis koosnes Udriku-Tuha ja Pakito-Sorgi külanõukogust; Saksi külanõukogu senistes piirides; Vohnja, mis koosnes Vohnja ja Arbavere külanõukogust (end Vohnja vald). Tervikuna liideti teistega Järva-Madise, Peedu, Roosna, Aru, Kruusimäe-Kadapiku, Neeruti, Udriku-Tuha, Pakito-Sorgi ja Arbavere, jagati Tapa külanõukogu. Uutena loodi Albu, Kadrina ja Põima külanõukogud.

1957. aastast algas rajoonide liitmine. 1959. aastal. 24. jaanuaril likvideeriti 37 rajoonist 13. Tapa rajoon jäi alles. Suur külanõukogude arvu vähendamine toimus 1960. aastal. Likvideeriti kokku 64 külanõukogu ja muudeti paljude külanõukogude piire. Tapa rajoonis jagati Põima külanõukogu Vohnja, Saksi ja Kadrina külanõukogude vahel. Märtsist 1962 kuni jaanuarini 1963 kestis viimane suur haldusjaotuse muutmine. 28. märtsi 1962 seadlusega likvideeriti 1. aprillist Keila, Väike-Maarja ja Tapa rajoon.

Tapa rajoon: Tapa linn, Aegviidu alev, Aegviidu külanõukogu, Albu, Ambla kn, Aravete kn, Jäneda kn, Kadrina kn, Lehtse kn, Saksi kn, Vohnja kn arvati Paide rajooni koosseisu.

1. jaanuarist 1963 korrigeeriti olemasolevate rajoonide piire. Muude muudatuste hulgas viidi Paide rajoonist Rakvere rajooni Kadrina, Saksi ja Vohnja külanõukogud ning Harju rajooni Aegviidu alev ja Aegviidu külanõukogu.

8. detsembril 1964 liideti Rakvere rajooniga Tapa linn.

1965. aasta alguseks oli Eestis 15 rajooni, 6 vabariikliku alluvusega linna ja 26 rajoonilise alluvusega linna, 22 alevit ning 238 külanõukogu.

 Pikemalt artiklis Eesti NSV haldusjaotus

Taasiseseisvusjärgne halduskorraldus

2005. aastal liitus seni eraldi olnud Saksi vald, Tapa linn ja Lehtse vald uueks Tapa vallaks, seni Saksi vallas olnud Kiku, Pariisi ja Salda külad, liitusid Kadrina vallaga.

Tapa raudteesõlmpunktina

Möödunud sajandi 60. aastatel hakati Venemaa keisririigis intensiivselt raudteid ehitama. Esimeseks Eesti alal ehitatud raudteeks oli Tallinna-Peterburi raudtee, mille ehitamist alustati 1869. a. ja lõpetati aasta hiljem. 1875.a. alustati Tapa-Tartu harutee ehitamist ja juba järgmisel aastal oli seegi valmis.

1876. aastal ehitati siinsesse põlisesse kuusemetsa esimene maja - Tapa jaamahoone. Millest sai alguse ka Tapa kui jõudsasti kasvav raudteelaste asula. Kuusemetsast juuritud platsile kerkisid raudteelaste elamud, ehitati hobupostijaam, apteek, kauplused, kõrts, koolid, võõrastemajad, rajati väiketööstused. Sajandivahetusel oli Tapa alevikus pisut alla tuhande elaniku. 19. sajandi lõpus oli Tapa „Waldorfi" võõrastemaja Peterburi keskklassi „tervise parandamise paik" tänu kosutavale metsaõhule.

1910. a. paiku lammutati osa Tapa puidust jaamahoonest ja asemele ehitati telliskivihoone, kuhu paigutati einelaud ja ooteruumid. Alles 1980. aastatel seoses Tallinnas avatud Muuga sadama käikulaskmisega rekonstrueeriti jaamahoonet.

1916. a. ehitati paekivist depoohoone auruvedurite remondiks. 1960. aastatel seda rekonstrueeriti, 1988. a. anti käiku uus depookorpus. Aastate jooksul kujunes Tapa vagunite remonditsehh Eesti suurimaks kaubavagunite remondiettevõtteks. Praegu remonditakse aga Tapal kõiki Eesti Raudteele kuuluvaid kaubavaguneid.

1920.-30. a-il paiknes Tapa mõisas Eesti kaitsejõudude soomusrongirügement. Nõukogude ajal olid samas insenertehniline ja õppekeskus (1,4 km²).

Põhja-Eesti tähtsaima raudteesõlmena on Tapa eelkõige raudteelaste linn, sealses raudteejaamas (77 km Tallinnast, 133 km Narvast, 112 km Tartust).

Tapa Nõukogude armee baasina

Tapale rajatud lennuvälja ehitamist alustati endise Nõukogude armee poolt 1939. a. sügisel. Aastate jooksul suurenes Nõukogude armee poolt Eestis kasutatava Tapa lennuvälja territoorium üheksa ruutkilomeetrini. Viimati asus siin lennupolk neljakümne lahingulennukiga „Mig23".

Aastast 1968 kuuluvad Tapa piiresse ka linnast läänes ja lõunas paikevad endise Tapa mõisa alad, mida kasutas Nõukogude armee. Tapal asus endise NSV Liidu tankipolk ja insenervägede õppeväeosa, mis loodi 1963.aastal. Sõjaväeobjektid tekitasid Tapa piirkonnas ulatusliku keskkonnareostuse (põhja- ja pinnavette imbus petrooli jt. naftasaadusi).

Vaata ka

• Tapa Kommunist
• Tapa linna endine lipp
• Tapa linna endine vapp
• Soomusrongirügement
• Valgejõe elektrijaam
• EELK Tapa Jakobi kirik (1932)
• MPEÕK Tapa Ristija Johannese kirik (1904)
• Tapa raudteejaam (1910.-20. aastad, tellishoone valmis lõplikult 1928)

Välislingid

• Tapa linnast Tapa vallavalitsuse kodulehel
• Marina Loštšina. Tapal mängiti läbi linna ajalooline vabastamine Virumaa Teataja, 11. jaanuar 2009