Mandrinõlv: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
P par ja lisa |
||
1. rida: | 1. rida: | ||
{{keeletoimeta}} |
{{keeletoimeta}} |
||
[[Pilt:Continental shelf letters.png|thumb|300px|Mandrinõlv on märgitud tähega C]] |
[[Pilt:Continental shelf letters.png|thumb|300px|Mandrinõlv on märgitud tähega C]] |
||
'''Mandrinõlv''' on [[maailmameri|maailmamere]] põhja osa, mis paikneb [[mandrilava]] ja [[mandrijalam]]i vahel. Enamasti algab mandrinõlv merepõhjas umbes 200 m, ulatudes |
'''Mandrinõlv''' on [[maailmameri|maailmamere]] põhja osa, mis paikneb [[mandrilava]] ja [[mandrijalam]]i vahel. Mandrinõlv on sageli [[kontinentaalne maakoor|kontinentaalse]] ja [[ookeaniline maakoor|ookeanilise maakoore]] üleminekuala. |
||
Enamasti algab mandrinõlv merepõhjas umbes rannikult 200 m kauguselt, ulatudes 2000–4000 m-ni merre. Tema kaldenurk on tavaliselt 4–7°, paiguti kuni 45°. Kohtadel, kus [[ookean]]i suubuvad jõed, tekivad veealused [[kanjon]]id. |
|||
[[Kategooria:Geomorfoloogia]] |
[[Kategooria:Geomorfoloogia]] |
Redaktsioon: 18. september 2009, kell 14:30
See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Mandrinõlv on maailmamere põhja osa, mis paikneb mandrilava ja mandrijalami vahel. Mandrinõlv on sageli kontinentaalse ja ookeanilise maakoore üleminekuala. Enamasti algab mandrinõlv merepõhjas umbes rannikult 200 m kauguselt, ulatudes 2000–4000 m-ni merre. Tema kaldenurk on tavaliselt 4–7°, paiguti kuni 45°. Kohtadel, kus ookeani suubuvad jõed, tekivad veealused kanjonid.