Saku mõis: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 17. september 2009, kell 12:35

Saku mõis (saksa keeles Sack) oli Harjumaale Keila kihelkonda kuulunud mõis, mis jääb kaasajal Harjumaale Saku valla territooriumile.

Esmateated Saku mõisast pärinevad 1489. aastast, kui mõisasüda asus veel Kajamaal. 16. sajandil kuulus mõis niiTödwenitele kui ka Mecksidele. Praegusele kohale lasid selle 1622. aastal tuua Scharenbergid. 18. sajandi alguspoolel oli mõis lühikest aega nii Hastferite, Schulmannidele kui ka Hueckide omanduses. 1765. aastal ostis mõisa Otto Magnus von Rehbinder ja kuni 1843. aastani oli valdus koos naabermõisa Saue ja Jälgimäe mõisaga Rehbinderite valduses, Otto Magnuse poeg, Paul Eduard von Rehbinder lasi 1820tel aastatel Sakule ehitada kõrgklassitsistliku esindusliku mõisahoone. Peale Renbindereid oli mõisa omanik Rudolf von Patkul ja aastail 1849–1919 Baggehufwudtid. Valerian von Baggehufwudt laiendas Karl Eduard von Rehbinderi poolt 1820 rajatud väikese õllekoja suureks tehaseks, kus tööstuslik õlletootmine käivitus alles Baggehufwudtide ajal.

1919. aastal võõrandatati mõis Baggehufwudtidelt.

Krahv Paul Eduard Rehbinderi omandiaja algul 1820. aastatel püstitatud klassitsistlik mõisahoone kuulub Eestimaa kaunimate hulka ja mõnikord on oletatud, et selle projekteeris kuulus Peterburi arhitekt Carlo Rossi.

Aastail 1924–1948 töötas mõisahoones kodumajanduskool ja 2002. aasta kevadeni Saku vallavalitsus, praegu on alustatud sinna seminarikeskuse rajamist.

Välislingid

Redaktsioon: 17. september 2009, kell 12:35 redigeeri Improvisaator (arutelu \| kaastöö) 10 857 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 17. september 2009, kell 12:35 redigeeri eemalda Improvisaator (arutelu \| kaastöö) 10 857 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
3. rida:		3. rida:


	Esmateated Saku mõisast pärinevad [[1489]]. aastast, kui mõisasüda asus veel [[Kajamaa]]l. 16. sajandil kuulus mõis nii[[ Tödwen]]itele kui ka [[Mecks]]idele. Praegusele kohale lasid selle [[1622]]. aastal tuua [[Scharenberg]]id. 18. sajandi alguspoolel oli mõis lühikest aega nii ~~von~~ [[Hastfer]]ite, ~~von~~ [[Schulmann]]idele kui ka ~~von~~ [[Hueck]]ide omanduses. [[1765]]. aastal ostis mõisa [[Otto Magnus von Rehbinder]] ja kuni [[1843]]. aastani oli valdus koos naabermõisa [[Saue mõis\|Saue]] ja [[Jälgimäe mõis]]aga [[Rehbinder]]ite valduses, Otto Magnuse poeg, [[Paul Eduard von Rehbinder]] lasi 1820tel aastatel Sakule ehitada kõrgklassitsistliku esindusliku mõisahoone. Peale Renbindereid oli mõisa omanik [[Rudolf von Patkul]] ja aastail 1849–1919 [[Baggehufwudt]]id. [[Valerian von Baggehufwudt]] laiendas Karl Eduard von Rehbinderi poolt [[1820]] rajatud väikese õllekoja suureks [[Saku Õlletehas\|tehaseks]], kus tööstuslik õlletootmine käivitus alles Baggehufwudtide ajal.		Esmateated Saku mõisast pärinevad [[1489]]. aastast, kui mõisasüda asus veel [[Kajamaa]]l. 16. sajandil kuulus mõis nii[[ Tödwen]]itele kui ka [[Mecks]]idele. Praegusele kohale lasid selle [[1622]]. aastal tuua [[Scharenberg]]id. 18. sajandi alguspoolel oli mõis lühikest aega nii [[Hastfer]]ite, [[Schulmann]]idele kui ka [[Hueck]]ide omanduses. [[1765]]. aastal ostis mõisa [[Otto Magnus von Rehbinder]] ja kuni [[1843]]. aastani oli valdus koos naabermõisa [[Saue mõis\|Saue]] ja [[Jälgimäe mõis]]aga [[Rehbinder]]ite valduses, Otto Magnuse poeg, [[Paul Eduard von Rehbinder]] lasi 1820tel aastatel Sakule ehitada kõrgklassitsistliku esindusliku mõisahoone. Peale Renbindereid oli mõisa omanik [[Rudolf von Patkul]] ja aastail 1849–1919 [[Baggehufwudt]]id. [[Valerian von Baggehufwudt]] laiendas Karl Eduard von Rehbinderi poolt [[1820]] rajatud väikese õllekoja suureks [[Saku Õlletehas\|tehaseks]], kus tööstuslik õlletootmine käivitus alles Baggehufwudtide ajal.

	1919. aastal võõrandatati mõis Baggehufwudtidelt.		1919. aastal võõrandatati mõis Baggehufwudtidelt.