Jõesete: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P robot lisas: kk:Аллювий |
viitega tõik |
||
| 2. rida: | 2. rida: | ||
Et alluuvium on setitatud vooluvee poolt, on ta reeglina terasuuruse järgi hästi [[Sorteerumine (geoloogia)|sorteeritud]], erinedes seega oluliselt [[liustik]]ust settinud [[moreen]]ist. Samuti on [[purdosake]]sed reeglina ümardunud. |
Et alluuvium on setitatud vooluvee poolt, on ta reeglina terasuuruse järgi hästi [[Sorteerumine (geoloogia)|sorteeritud]], erinedes seega oluliselt [[liustik]]ust settinud [[moreen]]ist. Samuti on [[purdosake]]sed reeglina ümardunud. |
||
Jõesetete [[lõimis]] ja mineraalne koostis sõltuvad eelkõige jõe langust, aluspõhjakivimitest ja [[kvaternaarisetted|kvaternaarisetteist]] |
|||
<ref name="">Miidel, A, R. (2001). Jõgede kalastik. – ''Eesti jõed''. Tartu : Tartu Ülikooli Kirjastus, 29–35</ref>. |
|||
Alluuviumi põhilised koostisosad on [[savi]], [[aleuriit]], [[liiv]] ja [[kruus]]. Jõesetted settivad kas [[Jõgi|jõe]] [[Jõesäng|sängis]], [[lamm]]il või [[delta]]s. [[Mägi|Mägedes]] on vooluvete poolt moodustatud [[Uhtekuhik|uhtekuhikuid]]. |
Alluuviumi põhilised koostisosad on [[savi]], [[aleuriit]], [[liiv]] ja [[kruus]]. Jõesetted settivad kas [[Jõgi|jõe]] [[Jõesäng|sängis]], [[lamm]]il või [[delta]]s. [[Mägi|Mägedes]] on vooluvete poolt moodustatud [[Uhtekuhik|uhtekuhikuid]]. |
||
| 7. rida: | 10. rida: | ||
[[Järvesete|Järve-]] ja [[Meresete|meresetteid]], isegi kui nad on [[Transport (geoloogia)|transporditud]] jõgede poolt, ei nimetata jõesetteiks. |
[[Järvesete|Järve-]] ja [[Meresete|meresetteid]], isegi kui nad on [[Transport (geoloogia)|transporditud]] jõgede poolt, ei nimetata jõesetteiks. |
||
== Viited == |
|||
{{täienda}} |
|||
{{viited}} |
|||
[[Kategooria:Sedimentoloogia]] |
[[Kategooria:Sedimentoloogia]] |
||
Redaktsioon: 17. september 2009, kell 11:06
Jõesete ehk alluviaalsete ehk alluuvium on purdsetteist koosnev, võrdlemisi hiljuti (geoloogilises ajaskaalas) vooluvee poolt setitatud sete.
Et alluuvium on setitatud vooluvee poolt, on ta reeglina terasuuruse järgi hästi sorteeritud, erinedes seega oluliselt liustikust settinud moreenist. Samuti on purdosakesed reeglina ümardunud.
Jõesetete lõimis ja mineraalne koostis sõltuvad eelkõige jõe langust, aluspõhjakivimitest ja kvaternaarisetteist [1].
Alluuviumi põhilised koostisosad on savi, aleuriit, liiv ja kruus. Jõesetted settivad kas jõe sängis, lammil või deltas. Mägedes on vooluvete poolt moodustatud uhtekuhikuid.
Järve- ja meresetteid, isegi kui nad on transporditud jõgede poolt, ei nimetata jõesetteiks.
Viited
- ↑ Miidel, A, R. (2001). Jõgede kalastik. – Eesti jõed. Tartu : Tartu Ülikooli Kirjastus, 29–35