Johann Pulk

Johann Pulk (ka Johan Pulck ja Johannes Vulleck; surnud umbes 1535) oli eesti päritolu Saare-Lääne piiskopkonna toomhärra ja ametnik.

Pulga lapsepõlve ja nooruse kohta pole midagi teada, kuid ta pärines Tartu piiskopkonna aladelt. Tõenäoliselt sai ta ka oma hariduse Tartu linna- või toomkoolis. Pulga eesti päritolu on teada temaaegsetest dokumentidest, kus teda on mitu korda nimetatud mittesakslaseks Tartu stiftist. 1509. aastal immatrikuleeriti ta aga Rostocki ülikooli, kus Pulk õppis teoloogiat. 1514. aastaks oli ta Liivimaal tagasi ning asus notarina tööle Läänemaale. Kuigi mitmed tolleaegseted Tartust pärinevad vaimulikud said ameteid Saare-Lääne piiskopkonnas, oli vähe neid, kes sinna ka reaalselt elama asusid. Pulk oli aga üks viimastest ning hakkas tänu oma usinale tööle seal peagi ka karjääri tegema. Hiljemalt 1518. aastaks sai temast piiskopkonna maakirjutaja, kelle pidada oli Lihula maaraamat, mis oli sisuliselt kogu Läänemaa vakuraamatuks. See raamat on ka siiani alles. 1519. aastal lahkus ta aga maakirjutaja ametist ning peagi sai temast kõrgvaimulik: 1522. aastal valiti ta Saare-Lääne toomkapiitlisse, temast sai toomhärra. Pulga sugustel lihtsat päritolu inimestel oli toona raske kapiitlisse pääseda, sest seal tegutsesid kohalikud mõjukad aadlisuguvõsad (Ungernid, Üxküllid, Fahrensbachid ja teised), kuid tänu tublile tööle ja edasipüüdlikkusele osutus see siiski võimalikuks ka mitmetele teistele peale Pulga. Eesti päritolu toomhärrasid siiski tema kõrval ei teata.

1527. aastal sai Pulgast toomskolastik, kelle ülesannete hulka kuulus koolielu eest hoolitsemine, aga samuti tegeles ta näiteks isegi toomkapiitli istungite juhtimisega piiskopi äraolekul. Lisaks skolastiku kohale pidas Pulk veel ka piiskopkonna majandusülema, ökonoomi kohta.

1532. aastal, kui puhkes Saare-Lääne vaenus, liitus Pulk piiskop Reinhold von Buxhoevedeni vastastega ja toetas vastupiiskopina markkrahv Wilhelm von Hohenzollernit. Pole siiski selge, kas ta tegi seda selle pärast, et talle meeldis viimase luterlik usutunnistus või oli ta lihtsalt oma saamatu piiskopiga tülli läinud. Kuid 1534. aastal, kui Buxhoeveden Läänemaa taas enda kätte haaras, õnnestus Pulgal temaga ära leppida ja oma ametid säilitada. Kuid ilmselt juba aasta pärast seda ta suri.