Aritmeetiline jada: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
12. rida: | 12. rida: | ||
* a<sub>3</sub> = a<sub>2</sub> + d = a<sub>1</sub> + d + d = a<sub>1</sub> + 2d; |
* a<sub>3</sub> = a<sub>2</sub> + d = a<sub>1</sub> + d + d = a<sub>1</sub> + 2d; |
||
ehk üldiselt a<sub>n</sub> = a<sub>1</sub> + (n-1)d. |
ehk üldiselt a<sub>n</sub> = a<sub>1</sub> + (n-1)d. |
||
==Vaata ka== |
|||
*[[Geomeetriline jada]] |
|||
[[Kategooria:Matemaatika]] |
[[Kategooria:Matemaatika]] |
Redaktsioon: 14. september 2009, kell 23:57
Aritmeetiline jada ehk aritmeetiline progressioon on jada, milles iga liikme ja sellele eelneva liikme vahe on konstantne.
Konstantset arvu an – an–1 nimetatakse aritmeetilise jada vaheks ja tähistatakse tähega d. Seega an = an–1 iga n > 1 korral.
Jada 7, 12, 17, 22, ..., 5n + 2, ... on aritmeetiline jada, sest 12 – 5 = 17 – 12 = 22 – 17 = ... = 5. Selle jada vahe d = 5.
Kõik aritmeetilised jadad, kus d ≠ 0, on tõkestamata jadad. Kui d > 0, siis n → ∞ korral an → ∞. Kui d < 0, siis n → ∞ korral an → ∞.
Aritmeetilise jada üldliige
Kui on teada aritmeetilise jada esimene liige a1 ja jada vahe d, siis on võimalik leida jada mis tahes liiget:
- a2 = a1 + d;
- a3 = a2 + d = a1 + d + d = a1 + 2d;
ehk üldiselt an = a1 + (n-1)d.