Põlula mõis: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 12. september 2009, kell 22:04

Põlula mõis (saksa k. Poll) oli rüütlimõis Viru-Jaagupi kihelkonnas Virumaal. Kaasajal jäävad kunagise mõisa alad Rägavere valda Lääne-Viru maakonnas.

Ajalugu

Põlula mõisa on esmakordselt mainitud 1489. aastal.

Põlula mõis on kuulunud erinevatel aegadel nii Bassewitzidele, Zoege von Manteuffelitele kui ka Stackelbergidele.

1863. aastast kuni võõrandamiseni oli Põlula mõis Krausede aadlisuguvõsa valduses.

Mõisakompleks

Põlula härrastemaja on rajatud kahes järgus. Ilmselt 18. sajandi keskel või teisel poolel rajati mõisa kahekorruseline barokkstiilis puithoone, mille eenduvate tiibade kohal on madalad kolmnurkfrontoonid. Planeeringult sarnaneb Põlula härrastemaja 17. sajandi barokkstiilis Maardu, Palmse ja Aa mõisahoonetega.

1870. aastal ehitati mõisahoone juurde suurejooneline piiritusetehas, mille varemed on säilinud tänapäevani. Säilinud on ka tallihoone varemed ning mõisatööliste elumaja. Kahjuks aga lammutati originaalse kuusnurkse kujuga tõllakuur 1950-ndatel aastatel.

1880. aastatel lisati härrastemajale suur historitsistlik tiibehitus, mis on osalt ühe- ning osalt kahekorruseline.

Kaasajal asub endises mõisa härrastemajas Põlula Põhikool.

Vaata ka

Välislink

@@ 10. rida: / 10. rida: @@
 ==Mõisakompleks==
-Põlula härrastemja on rajatud kahes järgus. Ilmselt [[18. sajand]]i keskel või teisel poolel rajati mõisa kahekorruseline [[barokk|barokkstiilis]] puithoone, mille eenduvate tiibade kohal on madalad kolmnurk[[frontoon]]id. Planeeringult sarnaneb Põlula härrastemaja [[17. sajand]]i barokkstiilis [[Maardu mõis|Maardu]], [[Palmse mõis|Palmse]] ja [[Aa mõis|Aa]] mõisahoonetega.
+Põlula härrastemaja on rajatud kahes järgus. Ilmselt [[18. sajand]]i keskel või teisel poolel rajati mõisa kahekorruseline [[barokk|barokkstiilis]] puithoone, mille eenduvate tiibade kohal on madalad kolmnurk[[frontoon]]id. Planeeringult sarnaneb Põlula härrastemaja [[17. sajand]]i barokkstiilis [[Maardu mõis|Maardu]], [[Palmse mõis|Palmse]] ja [[Aa mõis|Aa]] mõisahoonetega.
+[[1870]]. aastal ehitati mõisahoone juurde suurejooneline [[Põlula mõisa piiritusetehas|piiritusetehas]], mille varemed on säilinud tänapäevani. Säilinud on ka tallihoone varemed ning mõisatööliste elumaja. Kahjuks aga lammutati originaalse kuusnurkse kujuga tõllakuur 1950-ndatel aastatel.
 [[1880. aastad|1880. aastatel]] lisati härrastemajale suur [[historitsism|historitsistlik]] tiibehitus, mis on osalt ühe- ning osalt kahekorruseline.
 Kaasajal asub endises mõisa härrastemajas [[Põlula Põhikool]].
 ==Vaata ka==