Noot: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
45. rida: 45. rida:
*[[Intervall (muusika)|Intervall]]
*[[Intervall (muusika)|Intervall]]
*[[Heli vältus]]
*[[Heli vältus]]
*[[Rütm (muusika|Rütm]]
*[[Rütm (muusika)|Rütm]]
*[[Meetrum]]
*[[Meetrum]]
*[[Löök (muusika)|Löök]]
*[[Löök (muusika)|Löök]]

Redaktsioon: 9. september 2009, kell 19:31

 See artikkel on muusika noodikirja märgist. Noodist kui muusika kirjalikust avaldumisvormist vaata Partituur. Diplomaatilise noodi kohta vaata Noot (diplomaatia). Muude tähenduste kohta vaata Noot.

Noot (ladina nota 'tähis, märk') on muusika noodikirjas helikõrguse ja helivältuse ülesmärkimiseks kasutatav märk, mis kirjutatakse noodijoonestikule. Noodid tähistavad kindlaksmääratud kõrgusega helisid ainult siis, kui noodijoonestiku algusesse on kirjutatud noodivõti (näiteks viiulivõti, bassivõti jne). Noodid kirjutatakse noodijoontele ja noodijoonte vahedesse. Samuti kasutatakse lisaks noodijoontele abijooni, mis kirjutakse üksteisest noodijoonte kaugusele.

Noot kui noodikirja märk koosneb noodipeast, mis noodijoonestikul märgib heli kõrgust; noodivarrest ja noodilipust. Noodipea, noodivars ja noodilipp näitavad ühtlasi noodi vältust. Täisnoodil puudub noodivars; pool- ja veerandnoodil puudub noodilipp.

Noodipea

Seest tühi või täis ovaal, mis noodijoonestikul, märgib kõrgust ja kestust (seest täis, seest tühi, mõlemad punktiga).

Noodivars

Joon, mis tõmmatakse noodipea paremale küljele. Noodivarre pikkus on umbes 2 1/2 kuni 3 noodijoonte vahet ehk antud noodist oktaav alla või üles. Kolmandast noodijoonest kõrgemal asuvatel nootidel märgitakse noodivars alla ja noodipeast vasakule.

Kui noodijoonestikule on kirjutatud kahehäälne muusikapala, kirjutatakse ülemise hääle varred üles ja alumise hääle varred alla.

Noodilipp

Kirjutatakse noodivarrest paremale (üldiselt üle nelja lipu ei kirjutata (pole mugav lugeda)).

Noodinimetus

 Pikemalt artiklis heli põhinimetus

Noodinimetused, mis näitavad helikõrgust on tähtnimetused ja silpnimetused:

"Ut" on "do" varasem nimetus. Inglise keelt kõnelevates maades on silpnimetuse "si" asemel kasutusel "ti" ning tähtnimetuse "h" asemel "b".

Altereerimine

 Pikemalt artiklis altereerimine

Nooti kõrgendatakse või madaldatakse altereerimise teel.

Noodi vältus

 Pikemalt artiklis helivältus

Noodi vältused tähistavad kindlaksmääratud pikkusega helisid ja pause ainult siis, kui noodijoonestiku algusesse on kirjutatud tempo (näiteks 110 (lööki minutis), allegro, andante jne). Kui tempo on määramata, võib interpreet kasutada endavalitud tempot ja näiteks veerandnoot võib vastavalt valitud tempole kesta liialdatud näitena kas pool tundi või 0,1 sekundit.

Pausid

Noodivältustele vastavad noodikirjas samade vältustega pausid.

Vaata ka

Kirjandus

  • Elga Ainsalu "Muusika põhiõpetus", kirjastus "Valgus", 1968