Mihhail Kutuzov: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
{{keeletoimeta}} |
{{keeletoimeta}} |
||
[[File:Kutuzov1.jpg|thumb|Mihhail Kutuzov]] |
[[File:Kutuzov1.jpg|thumb|Mihhail Kutuzov]] |
||
[[Krahv]] '''Mihhail Illarionovitš Goleništšev-Kutuzov Smolenski''' ([[vene keel]]es ''Михаил Илларионович Голенищев-Кутузов Смоленский'') ([[16. september]] [[1745]] – [[28. aprill]] [[1813]]) oli Vene väejuht, [[kindralfeldmarssal]]. |
[[Krahv]] '''Mihhail Illarionovitš Goleništšev-Kutuzov Smolenski''' ([[vene keel]]es ''Михаил Илларионович Голенищев-Кутузов Смоленский'') ( <small>5. [[vkj]]</small> [[16. september]] [[1745]] – [[28. aprill]] [[1813]]) oli Vene väejuht, [[kindralfeldmarssal]]. |
||
==Elulugu== |
==Elulugu== |
||
Ta lõpetas suurtükiväe- ja insenerikooli, [[1. jaanuar]]il [[1761]] [[praporštšik]]u auastmes ning suunati teenistusse Insenerikorpusesse. |
|||
Ta lõpetas 14-aastasena suurtükiväekooli. |
|||
== Seosed Eestimaaga == |
== Seosed Eestimaaga == |
||
Mihhail Kutuzov oli |
Mihhail Kutuzov oli [[1. märts]]ist [[1761]] kuni [[1762]] [[Eestimaa kindralkuberner|Eestimaa]] ja [[Peterburi kubermang]]u [[Peter August Friedrich, Holstein-Becki hertsog]]i - [[tiibadjutant]] ja [[kantselei]] juhataja. |
||
[[21. august]]il 1762 määrati Kutuzov juba kapteni auastmes [[Aleksandr Suvorov]]i juhitava [[Astrahani jalaväepolk|Astrahani jalaväepolgu]] [[rood]]ukomandöriks. |
|||
[[1764]]. aastal osales sõjategevuses [[Rzeczpospolita]]ga. |
|||
[[1767]]. aaatal määrati ta seadusandluse ettevalmistamisega tegeleva juriidilise alamkomisjoni juriidiliseks sekretäriks. |
|||
== Sõjaväekarjäär== |
== Sõjaväekarjäär== |
||
[[1769]]. aastal osales ta uuesti sõjategevuses [[Rzeczpospolita]]ga. . |
|||
| ⚫ | |||
Lahingukarastuse sai ta Vene-Türgi sõdades, kus õppis [[Aleksandr Suvorov]]ilt väejuhtimiskunsti ning ilmutas otsustavust Türgi kindluse [[Izmail]]i ründamisel [[1790]]. aastal. |
|||
Kutuzov oli ka edukas diplomaat. [[Aleksander I]] {{kas|põlgas ja kadestas teda}}, kuid pidi [[1812. aasta Isamaasõda|1812. aasta Isamaasõja]] ajal hädaolukorras ta ülemjuhatajaks määrama. Kutuzovi juhtimisel Vene vägi purustas [[Napoleon]]i väe. |
|||
| ⚫ | Tema adjutandiks 1812 oli [[Raasiku mõis|Raasiku]] ja [[Kambi mõis|Kambi]] mõisnik ooberstleitnant [[Woldemar Hermann von Löwenstern|Woldemar von Löwenstern]] (1776–1858).<ref>''Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 2,2,: Estland, Bd.:2'', Görlitz, 1930, [http://mdz10.bib-bvb.de/~db/bsb00000600/images/index.html?seite=893 lk.123]</ref> |
||
==Surm== |
==Surm== |
||
Mihhail Kutuzov suri [[Napoleon I]] vastase sõjakäigu ajal [[Sileesia]]s [[13. juuni]]l [[1813]]. aastal. |
Mihhail Kutuzov suri [[Napoleon I]] vastase sõjakäigu ajal [[Sileesia]]s [[13. juuni]]l [[1813]]. aastal. |
||
| 37. rida: | 48. rida: | ||
*[http://www.pushkin-book.ru/?id=228 Perekonnast (vene keeles)] |
*[http://www.pushkin-book.ru/?id=228 Perekonnast (vene keeles)] |
||
*[http://kutuzov.velchel.ru/index.php?cnt=10, Хроника жизни Кутузова Михаила Илларионовича] |
*[http://kutuzov.velchel.ru/index.php?cnt=10, Хроника жизни Кутузова Михаила Илларионовича] |
||
*[http://chron.eduhmao.ru/index.html известный полководец Михаил Илларионович Голенищев-Кутузов] |
|||
{{algus}} |
{{algus}} |
||
{{eelnev-järgnev | eelnev=[[Moritz von Lacy]] | nimi=Leedu kindralkuberner| aeg=[[1799]] – [[1801]]| järgnev=[[Levin August von Bennigsen]]}} |
{{eelnev-järgnev | eelnev=[[Moritz von Lacy]] | nimi=Leedu kindralkuberner| aeg=[[1799]] – [[1801]]| järgnev=[[Levin August von Bennigsen]]}} |
||
Redaktsioon: 5. september 2009, kell 22:45
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Krahv Mihhail Illarionovitš Goleništšev-Kutuzov Smolenski (vene keeles Михаил Илларионович Голенищев-Кутузов Смоленский) ( 5. vkj 16. september 1745 – 28. aprill 1813) oli Vene väejuht, kindralfeldmarssal.
Elulugu
Ta lõpetas suurtükiväe- ja insenerikooli, 1. jaanuaril 1761 praporštšiku auastmes ning suunati teenistusse Insenerikorpusesse.
Seosed Eestimaaga
Mihhail Kutuzov oli 1. märtsist 1761 kuni 1762 Eestimaa ja Peterburi kubermangu Peter August Friedrich, Holstein-Becki hertsogi - tiibadjutant ja kantselei juhataja.
21. augustil 1762 määrati Kutuzov juba kapteni auastmes Aleksandr Suvorovi juhitava Astrahani jalaväepolgu roodukomandöriks.
1764. aastal osales sõjategevuses Rzeczpospolitaga.
1767. aaatal määrati ta seadusandluse ettevalmistamisega tegeleva juriidilise alamkomisjoni juriidiliseks sekretäriks.
Sõjaväekarjäär
1769. aastal osales ta uuesti sõjategevuses Rzeczpospolitaga. .
Lahingukarastuse sai ta Vene-Türgi sõdades, kus õppis Aleksandr Suvorovilt väejuhtimiskunsti ning ilmutas otsustavust Türgi kindluse Izmaili ründamisel 1790. aastal.
Kutuzov oli ka edukas diplomaat. Aleksander I põlgas ja kadestas teda[küsitav], kuid pidi 1812. aasta Isamaasõja ajal hädaolukorras ta ülemjuhatajaks määrama. Kutuzovi juhtimisel Vene vägi purustas Napoleoni väe. Tema adjutandiks 1812 oli Raasiku ja Kambi mõisnik ooberstleitnant Woldemar von Löwenstern (1776–1858).[1]
Surm
Mihhail Kutuzov suri Napoleon I vastase sõjakäigu ajal Sileesias 13. juunil 1813. aastal.
Peale surma toodi ta põrm Peterburi, kus ta maeti Peterburi Kaasani katedraal juurde.
Peale Kutuzovi surma levisid kuulujutud, et ta olevat käskinud matta oma süda Vene vägede juurde Sileesia Bolesławieci linnas. 4. septembril 1933. aastal avati VK(b)P Petrogradi linna Keskkomitee sekretäri Sergei Kirovi korraldusel Kutuzovi hauamemoriaal katedraalis, mis selleks ajaks oli muudetud Religiooni ajaloo muuseumiks laialtlevinud kuulujutu kontolliks. Hauakambri avanud komisjon avastas aga kivist sarkofaanist kehast eraldi säilitatud arvatavasti südame jäänused. Peale mida hauakamber suleti uuesti[2]. Suure Isamaasõja ajal patriotismi innustamiseks kasutati 1812. aasta isamaasõja kangelast Kutuzovit ning asutati Kutuzovi orden, mis oli üks NSV Liidu tähtsamaid sõjaväelisi autasusid.
Peale sõda loodi Poola Rahvavabariigis Nõukogude vägede (Nõukogude armee Põhjagrupi) kasutuses olnud territooriumil Mihhail Kutuzovi muuseum, mis aga tuli 1991. aastal koos vägedega evakueerida ning muuseumieksponaadid üle anda Venemaa Föderatsiooni Kaitseministeeriumi valdusesse, kellele alluvas Peterburis asuvas Suurtukiväe, inseneri- ja sidevägede muuseumi Kutuzovi saalis nad on ka eksponeeritud (Музей артиллерии, инженерных войск и связи в Санкт-Петербурге).
Perekond
Abiellus Jekaterina Ilinitšna Bibikovaga (1754–1824), kes oli Tuula relvatehase ülema, insener-kindral-porutšik Ilja Aleksandrovitš Bibikovi (1698–1784), tütar. Abielust sündisid:
- Nikolai (suri noorelt)
- Praskovja (1777–1844), abiellus salanõunik Matvei Fjodorovitš Tolstoiga (1772–1815), 11 lapse ema
- Anna (1782–1846), abiellus 1802. aastal kindralmajor Nikolai Zaharovitš Hitrovoga (1779–1826)
- Jelizaveta (1783–1839), abiellus 1802. aastal vene armee tiibadjutant, krahv Berend Gregor Ferdinand von Tiesenhauseniga (1782–1805) ja aastal 1811, kindralmajor Nikolai Fjodorovitš Hitrovoga (surn. 1819)
- Jekaterina (1787–1826), abiellus ratsaväekindral krahv Nikolai Danilovitš Kudaševiga (1784–1813) ja kindralmajor Ilja Stepanovitš Sarotšinskiga (1788–1854)
- Darja (1788–1854), abiellus Peterburgi asekuberner Fjodor Petrovitš Opotšininiga (1779–1852), kes sai Püha Andrease ordeni (1850)
Kirjandus
- "Mihhail Illarionovitš Kutuzov" (1945)
Viited
- ↑ Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 2,2,: Estland, Bd.:2, Görlitz, 1930, lk.123
- ↑ Сердце фельдмаршала Кутузова
Välislingid
- Perekonnast (vene keeles)
- Хроника жизни Кутузова Михаила Илларионовича
- известный полководец Михаил Илларионович Голенищев-Кутузов
| Eelnev Moritz von Lacy |
Leedu kindralkuberner 1799 – 1801 |
Järgnev Levin August von Bennigsen |
| Eelnev Peter Ludwig von der Pahlen |
Peterburi sõjakuberner 1801 – 1802 |
Järgnev Mihhail Kamenski |
| Eelnev Aleksander Tormasov |
Kiievi sõjakuberner 1806 – 1809 |
Järgnev Jakov Lobanov-Rostovski |
| Eelnev Aleksandr Mihhailovitš Rimski-Korsakov |
Leedu kindralkuberner 1809 – 1811 |
Järgnev Ivan Stepanovitš Guriel |