Newfoundland ja Labrador: erinevus redaktsioonide vahel
P robot lisas: pnb:لیبراڈر تے نیوفاؤنڈلینڈ |
P robot lisas: th:รัฐนิวฟันด์แลนด์และแลบราดอร์ |
||
| 96. rida: | 96. rida: | ||
[[tl:Newfoundland at Labrador]] |
[[tl:Newfoundland at Labrador]] |
||
[[ta:நியூஃபின்லான்ட் மற்றும் லாப்ரடோர்]] |
[[ta:நியூஃபின்லான்ட் மற்றும் லாப்ரடோர்]] |
||
[[th:รัฐนิวฟันด์แลนด์และแลบราดอร์]] |
|||
[[vi:Newfoundland và Labrador]] |
[[vi:Newfoundland và Labrador]] |
||
[[tr:Newfoundland ve Labrador]] |
[[tr:Newfoundland ve Labrador]] |
||
Redaktsioon: 5. september 2009, kell 15:36
| Newfoundlandi ja Labradori provints | |
|---|---|
|
| |
|
inglise Province of Newfoundland and Labrador | |
|
prantsuse Province de Terre-Neuve-et-Labrador | |
|
| |
|
siia vapi pilt
Newfoundlandi ja Labradori vapp | |
| Pindala: 405 212 km² | |
| Elanikke: 515 600 (2005) | |
| Kontrolli pindala ja rahvaarvu väärtust (?) | |
| Keskus: Saint John’s | |
 |
Newfoundland ja Labrador on Kanada provints. Ta hõlmab Newfoundlandi saare ja osa Labradori poolsaarest.
1949–1964 oli provintsi ametlik nimi Newfoundland.
Ajalugu
Indiaani hõimudest elasid Newfoundlandi saarel beothukid ja pärast mikmakid.
Esimese eurooplasena jõudis Newfoundlandile 1000. aasta paiku Leif Eiriksson. Tema asula jälgi on leitud väljakaevamistel. Itaalia meresõitja John Cabot randus 24. juunil 1497 Newfoundlandil Bonavistas.
5. augustil 1583 võttis Humphrey Gilbert Newfoundlandi Inglismaa valdusesse esimese ülemerekolooniana. Ent asulaid hakati sinna rajama alles 1610, kui saarele moodustati esimene asundus (ja lähiaastatel veel mitu). Erinevalt tavalistest kroonikolooniatest olid Newfoundlandil valduskolooniad[küsitav], mille kuberner omas kogu koloonia maad. Valduskolooniad võisid tegutseda aktsiaseltsi põhimõttel ja nende põhiline eesmärk oli omanikele kasumi teenimine. Nõnda sarnanesid nad Inglismaa maamõisadega. Aastatel 1610–1728 oli saarel rida omanikkubernere, kellest osa elus saarel ei käinud. Selgus, et kirja teel võis juhtida küll teises Inglismaa otsas olevaid mõisu, ent mitte üle ookeani olevaid valdusi, ja see pärssis saare arengut. Osa kolooniaid müüdi riigile, osa läks pankrotti. Lõpuks moodustati nende asemele nii-öelda harilik, kroonikoloonia.
1655 rajasid oma asulad saarele ka prantslased. Kasutades inglise kolooniate nõrkust, kontrollisid nad peatselt enamikku saarest. Nende keskuseks oli Pleasance, tänapäeval Placentia. Kuningas Williami sõja ajal 1689–1697 vallutasid prantslased peaaegu kogu saare, ent Ryswicki rahuga taastati Ameerikas status quo. Järgnenud Kuninganna Anne'i sõjas 1702–1713 said prantslased lüüa ja vastavalt Utrechti rahule pidid Newfoundlandilt lahkuma.