Kinnistäht

Kinnistäht (ladina keeles stella fixa) on taevakeha, mis näib Maalt vaadates teiste öötaeva tähtede suhtes liikumatuna.

Kunnistähed paistavad liikumatutena sellepärast, et nad paiknevad kaugel väljaspool Päikesesüsteemi, mistõttu nende omaliikumine on aeglane (suurima omaliikumisega kinnistähel Barnardi Kiirjooksjal on see alla 10 kaaresekundi aastas). Kinnistähtede omaliikumise avastas James Bradley 1728. Enamiku tähtede omaliikumine on nii väike, et tähistaevas näeb tänapäeval välja enam-vähem samamoodi nagu antiikajal.

Kinnistähtede aastaparallaks on nii väike, et seda märgati alles uusajal.

Kinnistähed on seega kõik tähed peale Päikese.

Nimetus "kinnistähed" pärineb ajast, kui planeetide ("rändtähtede") ja tähtede loomuse erinevus ei olnud teada. Kinnistähtedest sai moodustada tähtkujusid, rändtähed aga (mille hulka arvati ka Päike ja Kuu) muutsid oma asendit tähtkujude suhtes.

Vaata ka

• Täht (astronoomia)