Heinrich Stahl: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Dr Oldekop (arutelu | kaastöö) Resümee puudub |
||
1. rida: | 1. rida: | ||
'''Heinrich Stahl''' (u 1600 [[Tallinn]] – 7/[[17. juuni]] [[1657]] [[Narva]]) oli baltisaksa [[pastor]], [[Tallinna Toomkirik]]u õpetaja ([[1638]]), 16/[[26. juuli]]st [[1641]] esimene [[Narva]], [[Ingeri]], [[Karjala]] ja [[Alutaguse kihelkond|Alutaguse]] [[superintendent]].<ref>''Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 2.2: Estland'', Görlitz, 1929, [http://daten.digitale-sammlungen.de/~db/bsb00000600/images/index.html?seite=960 lk.190]</ref> |
'''Heinrich Stahl''' (u 1600 [[Tallinn]] – 7/[[17. juuni]] [[1657]] [[Narva]]) oli baltisaksa [[pastor]], [[Tallinna Toomkirik]]u õpetaja ([[1638]]), 16/[[26. juuli]]st [[1641]] esimene [[Narva]], [[Ingeri]], [[Karjala]] ja [[Alutaguse kihelkond|Alutaguse]] [[superintendent]].<ref>''Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 2.2: Estland'', Görlitz, 1929, [http://daten.digitale-sammlungen.de/~db/bsb00000600/images/index.html?seite=960 lk.190]</ref> |
||
Ta koostas [[1637]]. aastal esimese eesti keele grammatika reeglistiku (originaalpealkirjaga "Anführung zu der Esthnischen Sprach, auff Wolgemeinten Rath, und Bittliches Ersuchen, publiciret von M. Henrico Stahlen. Revall, Druckts Chr. Reusner der älter, in Verlegung des Authoris"), mille sisu seisnes eesti keele kohandamises saksa keele reeglistikuga. Stahli grammatika jäi aga rahvakeelest kaugeks. |
Ta koostas [[1637]]. aastal esimese [[eesti keele grammatika]] reeglistiku (originaalpealkirjaga "Anführung zu der Esthnischen Sprach, auff Wolgemeinten Rath, und Bittliches Ersuchen, publiciret von M. Henrico Stahlen. Revall, Druckts Chr. Reusner der älter, in Verlegung des Authoris"), mille sisu seisnes eesti keele kohandamises saksa keele reeglistikuga. Stahli grammatika jäi aga rahvakeelest kaugeks. |
||
== Kirjandus == |
== Kirjandus == |
Redaktsioon: 3. september 2009, kell 20:36
Heinrich Stahl (u 1600 Tallinn – 7/17. juuni 1657 Narva) oli baltisaksa pastor, Tallinna Toomkiriku õpetaja (1638), 16/26. juulist 1641 esimene Narva, Ingeri, Karjala ja Alutaguse superintendent.[1]
Ta koostas 1637. aastal esimese eesti keele grammatika reeglistiku (originaalpealkirjaga "Anführung zu der Esthnischen Sprach, auff Wolgemeinten Rath, und Bittliches Ersuchen, publiciret von M. Henrico Stahlen. Revall, Druckts Chr. Reusner der älter, in Verlegung des Authoris"), mille sisu seisnes eesti keele kohandamises saksa keele reeglistikuga. Stahli grammatika jäi aga rahvakeelest kaugeks.
Kirjandus
- Johann Friedrich von Recke, Karl Eduard Napiersky: Allgemeines Schriftsteller- und Gelehrten-Lexicon der Provinzen Livland, Esthland und Kurland. 4 köide S-Z, Mitau 1832, lk. 257–260
- Allgemeine Deutsche Biographie, 1893, lk. 401, (saksa keeles)
- Paul Ariste, "Saksa laensõnad Heinrich Stahli eesti keeles" – Emakeele Seltsi Aastaraamat IX, Tallinn 1963, lk. 85–118
- Eesti kirjanduse ajalugu, I köide, ER 1965, lk. 127–130 ja 136 (ülevaate autor Erna Siirak)
- Huno Rätsep, "Heinrich Stahli keeleõpetus oma aja peeglis" – Keel ja Kirjandus 1987, nr 12, lk 709–715
- Liivi Aarma, "Heinrich Stahl – esimene suurem eesti kirjamees" – Horisont 1990, nr 10, lk 22–25
- Piret Lotman, "Veel kord Heinrich Stahli Ingerimaal kirjutatud katekismusest" – Keel ja Kirjandus 1995, nr. 8, lk. 541–547
- Leino Pahtma, "Heinrich Stahli "Käsi- ja koduraamatust"" – "Rootsi suurriigist Vene impeeriumisse", Tartu 1998, nr. 3 (10), lk. 57–90
- Kristiina Ross, "Kas eesti kirjakeel võinuks kujuneda teistsuguseks" – kogumikus "Mis on see ise: tekst, tagapõhi, isikupära". Toimetanud Maie Kalda ja Õnne Kepp. Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, 1999 lk. 9–30 (Georg Mülleri ja Heinrich Stahli keelekasutusest)
- Uku Masing, "Eesti vanema kirjakeele lood". Ilmamaa, Tartu 1999
- Leino Pahtma, "Täpsustusi ja täiendusi Heinrich Stahli noorus- ja õpinguaastaisse" – "Kultuuriloolised ekskursid", Eesti Ajalooarhiiv, Tartu 2000, lk. 5–19
- Toomas Paul, "Stahlist Salumäeni" – Usuteaduslik Ajakiri 2001, nr 2, lk 61–78
- Külli Habicht, "Pilguheit peaaegu nelja sajandi tagusele sõnatuletusele: Heinrich Stahli omapärased tuletised" – Keel ja Kirjandus 2002, nr. 4, lk. 246–261
- "Vana kirjakeel ühendab" (artiklikogumik). Toimetaja Valve-Liivi Kingisepp. Tartu Ülikooli Kirjastus 2003, 270 lk.