Riistvõimlemine: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
PResümee puudub
3. rida: 3. rida:


== Ajalugu ==
== Ajalugu ==
Võimlemise juured ulatuvad antiikaega [[Vana-Kreeka]]sse, kus [[600 eKr]] olid olemas võimlemise-spordi asutused. Tänapäevane kooli- ja tervisevõimlemine sündis [[Euroopa]]s [[18. sajand]]il ja võistlusvõimlemine [[19. sajand]]il. [[Kaasaegsed olümpiamängud|Olümpiamängud]]e kavas on võimlemine olnud alates aastast [[1896]]. [[Iluvõimlemine]] lisandus olümpiamängude kavva [[1984]]. aastal ja [[batuudihüpped]] [[2000]]. aastal. [[Rahvusvaheline Võimlemisföderatsioon]] ([[FIG]]; ''Fédération Internationale de Gymnastique''), mille peakorter asub [[Šveits]]is [[Moutier]]'s, asutati [[1881]]. aastal. FIG-il on 125 liikmesriiki.

Võimlemise juured ulatuvad antiikaega [[Vana-Kreeka]]sse, kus [[600 eKr]] olid olemas võimlemise-spordi asutused. Tänapäevane kooli- ja tervisevõimlemine sündis [[Euroopa]]s [[18. sajand]]il ja võistlusvõimlemine [[19. sajand]]il. [[Kaasaegsed olümpiamängud|Olümpiamängud]]e kavas on võimlemine olnud alates aastast [[1896]]. [[Iluvõimlemine]] lisandus olümpiamängude kavva [[1984]]. aastal ja [[batuudihüpped]] [[2000]]. aastal. [[Rahvusvaheline Võimlemisfõderatsioon]] ([[FIG]]; ''Fédération Internationale de Gymnastique''), mille peakorter asub [[Šveits]]is [[Moutier]]'s, asutati [[1881]]. aastal. FIG-il on 125 liikmesriiki.


== Välislingid ==
== Välislingid ==

Redaktsioon: 3. september 2009, kell 15:14

Sportvõimlemine on spordiala, mis koosneb riist- ja vabaharjutusest.

Ajalugu

Võimlemise juured ulatuvad antiikaega Vana-Kreekasse, kus 600 eKr olid olemas võimlemise-spordi asutused. Tänapäevane kooli- ja tervisevõimlemine sündis Euroopas 18. sajandil ja võistlusvõimlemine 19. sajandil. Olümpiamängude kavas on võimlemine olnud alates aastast 1896. Iluvõimlemine lisandus olümpiamängude kavva 1984. aastal ja batuudihüpped 2000. aastal. Rahvusvaheline Võimlemisföderatsioon (FIG; Fédération Internationale de Gymnastique), mille peakorter asub Šveitsis Moutier's, asutati 1881. aastal. FIG-il on 125 liikmesriiki.

Välislingid