Rosa Luxemburg: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
RibotBOT (arutelu | kaastöö)
P robot lisas: lij:Reusa Luxemburg
RibotBOT (arutelu | kaastöö)
P robot muutis: az:Roza Lüksemburq
63. rida: 63. rida:
[[an:Rosa Luksemburg]]
[[an:Rosa Luksemburg]]
[[ast:Rosa Luxemburg]]
[[ast:Rosa Luxemburg]]
[[az:Roza Lüksenburq]]
[[az:Roza Lüksemburq]]
[[id:Rosa Luxemburg]]
[[id:Rosa Luxemburg]]
[[ms:Rosa Luxemburg]]
[[ms:Rosa Luxemburg]]

Redaktsioon: 28. august 2009, kell 14:34

Rosa Luxemburg
Rosa Luxemburg

Rosa Luxemburg (5. märts 187115. jaanuar 1919) oli Saksamaa ja Poola poliitik, marksist ja revolutsionäär.

Elulugu

Rosa Luxemburg

Sündis Zamośćis, Lublini lähedal jõukas juudi kaupmehe perekonnas. Varssavi gümnaasiumis õppides liitus põrandaaluse poola Sotsiaal-demokraatliku liikumisega.

Aastal 1889 emigreerus Šveitsi. Aastail 18901897 õppis Zürichi ülikoolis. Sel ajal ühines ta poola poliitiliste emigrantide ringiga, kes 1893 asutasid partei Poola Kuningriigi Sotsiaaldemokraatia. Asunud 1898 Saksamaale, sai Saksamaa Sotsiaaldemokraatliku Partei pahempoolse tiiva juhiks.

Kritiseeris teoses "Sozialreform oder Revolution?" (1899) Eduard Bernsteini revisionismi.

Rosa võttis osa 1905. aasta revolutsioonist Varssavis. Lähenes bolševikele, propageeris Vene revolutsiooni kogemusi. Naasnud 1906 Saksamaale, jäi Poola Kuningriigi ja Leedumaa Sotsiaaldemokraatia juhatuse liikmeks. Osales III Internatsionaali töös. Taunis militarismi ja imperialismi, eitas rahvaste enesemääramise õigust (ka Poola riigi taasloomist). Oli I maailmasõja ajal militarismivastase agitatsiooni pärast veebruarist 1915 septembrini 1918 (vaheaeg veebruarist juulini 1916) vangis. Avaldas Juniuse varjunime all illegaalse brošüüri "Die Krise der deutschen Sozialdemokratie" ("Sotsiaaldemokraatia kriis"), ründas selles sotsiaaldemokraatlike juhtide sõda toetavat poliitikat, kuid eitas ka rahvusliku vabadussõja võimalikkust.

9. novembrist 1918 andis koos Karl Liebknechtiga välja põrandaalust ajalehte "Die Rote Fahne". Kuulus Spartakusbundi asutajate ja juhtide hulka. Võitles Novembrirevolutsiooni ajal sotsialistliku vabariigi eest. Kui Spartakusbundi konverentsil Berliinis 30. detsember 1918 – 1. jaanuar 1919 asutati Saksamaa Kommunistlik Partei, valiti Luxemburg ja Karl Liebknecht selle esimeesteks. Pärast Berliini tööliste relvastatud väljaastumist 6.14. jaanuaril 1919 mõlemad arreteeriti ja mõrvati.

Memoriaalid

Ida-Saksamaa valitsus nimetas tema järgi väljaku Rosa-Luxemburg-Platz ja U-Bahn (metroo Saksamaal) peatuse U2 liinil Berliini ajaloolises linnakeskuses, Mitte rajoon. Volksbühne (Rahvateater) asub Rosa-Luxemburg-Platzil.

Poeetiline mälestusluuletuse Rosa Luxemburgile (Epitaph (1919)) kirjutas Bertolt Brecht, ja millele tegi meloodia Kurt Weill 1928. aastal (Berliini Requiem):

Red Rosa now has vanished too. (...)
She told the poor what life is about,
And so the rich have rubbed her out.
May she rest in peace.

Tööd

  • Gesammelte Werke ("Kogutud tööd"), Berlin 1970–1975.
  • Gesammelte Briefe ("Kogutud kirjad"), Berlin 1982–1997.
  • Politische Schriften ("Poliitilised kirjutised"), koostanud Ossip K. Flechtheim, Frankfurt am Main 1966 ff.

Vaata ka

Välislingid

Inglise keeles

Mall:Wikiquote

Saksa keeles