Koiva jõgi: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Alexbot (arutelu | kaastöö)
P robot kustutas: be-x-old:Ґаўя
Mustronk (arutelu | kaastöö)
P mall
1. rida: 1. rida:
{{See artikkel| räägib Koiva jõest; samanimelise küla kohta vaata artiklit [[Koiva (Taheva)]].}}
{{See artikkel| räägib Koiva jõest; samanimelise küla kohta vaata artiklit [[Koiva (Taheva)]].}}
{{Jõgi
[[Pilt:Koiva ja liivakivi.jpg|thumb|right|Koiva keskjooks [[Cēsis]]e ja [[Sigulda]] vahel. [[Paljandumine|Paljanduvad]] [[Amata lade]]me ([[Devon]]i [[ladestu]]) [[liivakivi]]d.]]
| jõe_nimi = Koiva
| pildi_nimi = Koiva ja liivakivi.jpg
| pildi_link = Koiva keskjooksul, [[Cēsis]]e ja [[Sigulda]] vahel, [[Paljandumine|paljanduvad]] [[Amata lade]]me ([[Devon]]i [[ladestu]]) [[liivakivi]]d
| jõe_lähe = [[Vidzeme kõrgustik]]
| suue = [[Liivi laht]]e
| valgla_maad = [[Image:Flag of Latvia.svg|25px]] [[Läti]]<br/>[[Image:Flag of Estonia.svg|25px]] [[Eesti]]
| pikkus = 452 km
| valgla_pindala = 9800 km&sup2;
| jõe_langus = 234 m
| jõe_lang = 0,52 m/km
| äravool =
| paremad_lisajõed =
| vasakud_lisajõed =
}}


'''Koiva''' ([[läti keel]]es ''Gauja'') on jõgi [[Euroopa]]s [[Läti]]s. Algab [[Vidzeme kõrgustik]]ult. [[Ülemjooks]]ul voolab kirdesse läbi mitme [[järv]]e. [[Keskjooks]]ul suundub loodesse laias [[jõeorg|orus]] mööda [[Eesti]] ja [[Läti]] [[riigipiir|piir]]i. Seejärel keerab edelasse ja voolab läbi [[Valmiera]] (Volmari), [[Cēsis]]e (Võnnu), [[Turaida]] ja [[Sigulda]], moodustades sügava [[jõeorg|oru]]. Suubub [[Riia laht]]e.
'''Koiva''' ([[läti keel]]es ''Gauja'') on jõgi [[Euroopa]]s [[Läti]]s. Algab [[Vidzeme kõrgustik]]ult. [[Ülemjooks]]ul voolab kirdesse läbi mitme [[järv]]e. [[Keskjooks]]ul suundub loodesse laias [[jõeorg|orus]] mööda [[Eesti]] ja [[Läti]] [[riigipiir|piir]]i. Seejärel keerab edelasse ja voolab läbi [[Valmiera]] (Volmari), [[Cēsis]]e (Võnnu), [[Turaida]] ja [[Sigulda]], moodustades sügava [[jõeorg|oru]]. Suubub [[Liivi laht]]e.


Jõe keskjooksu ümbritseval alal, Valmierast Siguldani, asub [[Gauja rahvuspark]]. Jõe kaldal paljanduvad [[Devon]]i [[liivakivi]]d. Koiva [[Jõe langus|langus]] on 234 meetrit, mis teeb [[Jõe lang|languks]] 0,52 m/km.
Jõe keskjooksu ümbritseval alal, Valmierast Siguldani, asub [[Gauja rahvuspark]]. Jõe kaldal paljanduvad [[Devon]]i [[liivakivi]]d. Koiva [[Jõe langus|langus]] on 234 meetrit, mis teeb [[Jõe lang|languks]] 0,52 m/km.

Redaktsioon: 24. august 2009, kell 19:37

 See artikkel räägib Koiva jõest; samanimelise küla kohta vaata artiklit Koiva (Taheva).

Koiva jõgi
Koiva keskjooksul, Cēsise ja Sigulda vahel, paljanduvad Amata lademe (Devoni ladestu) liivakivid
Koiva keskjooksul, Cēsise ja Sigulda vahel, paljanduvad Amata lademe (Devoni ladestu) liivakivid
Lähe Vidzeme kõrgustik
Suubub Liivi lahte
Valgla maad Läti
Eesti
Valgla pindala 9800 km²
Pikkus 452 km
Langus 234 m
Lang 0,52 m/km

Koiva (läti keeles Gauja) on jõgi Euroopas Lätis. Algab Vidzeme kõrgustikult. Ülemjooksul voolab kirdesse läbi mitme järve. Keskjooksul suundub loodesse laias orus mööda Eesti ja Läti piiri. Seejärel keerab edelasse ja voolab läbi Valmiera (Volmari), Cēsise (Võnnu), Turaida ja Sigulda, moodustades sügava oru. Suubub Liivi lahte.

Jõe keskjooksu ümbritseval alal, Valmierast Siguldani, asub Gauja rahvuspark. Jõe kaldal paljanduvad Devoni liivakivid. Koiva langus on 234 meetrit, mis teeb languks 0,52 m/km.

See 452 km pikkune jõgi on pikim Lätis voolav jõgi (Daugaval on Lätis voolamas ligi 100 km vähem). Tähelepanuväärne on, et Koiva lähe on linnulennult vaid 90 km kaugusel suudmest.

Koiva vesi on võrreldes teiste Läti jõgedega külm.

Koiva kaldal asub kaitsealune Koiva puisniit.