Tõlluste mõis: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
RobertRSMN (arutelu | kaastöö) Resümee puudub |
||
| 9. rida: | 9. rida: | ||
Hiljem kuulus Tõlluste mõis [[Taube]]dele, [[Budde]]dele ning [[Ungernid]]ele. [[Põhjasõda|Põhjasõja]] järel läks mõis [[Vietinghoff]]ide valdusse, kes [[1747]]. aastal rajasid mõisa peahoone.<ref name="Mõisaportaal">[http://www.mois.ee/saare/tolliste.shtml Tõlluste mõisast Eesti Mõisaportaalis]</ref> |
Hiljem kuulus Tõlluste mõis [[Taube]]dele, [[Budde]]dele ning [[Ungernid]]ele. [[Põhjasõda|Põhjasõja]] järel läks mõis [[Vietinghoff]]ide valdusse, kes [[1747]]. aastal rajasid mõisa peahoone.<ref name="Mõisaportaal">[http://www.mois.ee/saare/tolliste.shtml Tõlluste mõisast Eesti Mõisaportaalis]</ref> |
||
[[1789]]. aastal omandas mõisa assessor ning hilisem [[Saaremaa maamarssal]] [[Georg Friedrich Von Saß]]. [[Saß]]ide kätte jäi mõis [[20. sajand]]i alguseni.<ref name="Pihtla"/> |
[[1789]]. aastal omandas mõisa assessor ning hilisem [[Saaremaa maamarssal]] [[Georg Friedrich Von Saß]]. [[Saß]]ide kätte jäi mõis [[20. sajand]]i alguseni, misjärel sellest sai [[Sengbusch]]ide ja [[Nolcken]]ite [[legaatmõis]].<ref name="Pihtla"/> |
||
==Mõisakompleks== |
==Mõisakompleks== |
||
1747. aastal valmis tagasihoidlik, puust ja kivist peahoone. [[1820]]. aastal ehitati hoonet suuremaks ning see sai [[klassitsism|klassitsistliku]] väliskuju.<ref name="Mõisaportaal"/> |
|||
[[1920]]. aastal avati endises mõisa peahoones Tõlluste 4-klassiline algkool. Koolimaja asus hoones [[1970. aastad|1970. aastateni]]. Hiljem asus seal haridusosakonna ning seejärel [[Pihtla kolhoos]]i puhkebaas. <ref name="Pihtla"/> |
[[1920]]. aastal avati endises mõisa peahoones Tõlluste 4-klassiline algkool. Koolimaja asus hoones [[1970. aastad|1970. aastateni]]. Hiljem asus seal haridusosakonna ning seejärel [[Pihtla kolhoos]]i puhkebaas. <ref name="Pihtla"/> |
||
Redaktsioon: 23. august 2009, kell 12:30
 | Artikli kirjutamine on selles kohas pooleli jäänud. Jätkamine on kõigile lahkesti lubatud. |
Tõlluste mõis ehk Tõlliste mõis (saksa Töllist, varem ka Adries või Arries) oli rüütlimõis Püha kihelkonnas Saaremaal. Tänapäeval jääb kunagise mõisa territoorium Pihtla valda Saare maakonnas.
Ajalugu
Mõisa on esmakordselt mainitud 1528. aastal, mil Saare-Lääne piiskop Georg von Tiesenhausen selle Heinrich Köpkenile läänistas. Mõis asus tollal Püha kihelkonna Sandla vakuse Tagavere ametkonnas.[1]
1550. aastal sai mõisa omanikuks Saaremaa stiftifoogt Dietrich Behr, kes mõni aasta hiljem omandas Sandla vakuses ka varem Tölsenite suguvõsale kuulunud maavaldused. Valduste liitmisel kasvas mõis 30 adramaa suuruseks ning seda hakati Tölsenite järgi Tõllusteks (saksa Töllist) kutsuma.[1]
Hiljem kuulus Tõlluste mõis Taubedele, Buddedele ning Ungernidele. Põhjasõja järel läks mõis Vietinghoffide valdusse, kes 1747. aastal rajasid mõisa peahoone.[2]
1789. aastal omandas mõisa assessor ning hilisem Saaremaa maamarssal Georg Friedrich Von Saß. Saßide kätte jäi mõis 20. sajandi alguseni, misjärel sellest sai Sengbuschide ja Nolckenite legaatmõis.[1]
Mõisakompleks
1747. aastal valmis tagasihoidlik, puust ja kivist peahoone. 1820. aastal ehitati hoonet suuremaks ning see sai klassitsistliku väliskuju.[2]
1920. aastal avati endises mõisa peahoones Tõlluste 4-klassiline algkool. Koolimaja asus hoones 1970. aastateni. Hiljem asus seal haridusosakonna ning seejärel Pihtla kolhoosi puhkebaas. [1]
Tõlluste mõisapargi põlispuude all on mitusada meetrit võimsaid kiviaedu, paekivist hooned, kõrged roost kelpkatused.
Mõisa härrastemaja on pikk, võrdlemisi kõrge soklikorrusega kirdeedela suunaline kivihoone, mille rookatus asendati 1956. aasta remondi käigus eterniidiga. Edelapoolsel otsal ristub hoone pōhikorpusega puidust, samuti kõrge soklikorrusega tiibhoone. See ehitis pärineb põhiliselt 19. sajandi algupoolelt.
Lisaks peahoonele on mõisas säilinud mitmeid väärtuslikke kõrvalhooneid. Omapärane ja ainulaadne on kahekorruseline viie kaaravaga ait. Huvitav on ka paksude müüridega arhailine suvitus- ehk aiamaja, mis meenutab keskaegset vasallilinnust.
Mõisa kahekorruseline massiivsetel kivisammastel mantelkorstnaga aiamaja on ehitatud 1764. aastal, millele osutab vastava aastaarvuga kivi hoone tagaseinas. Mitmed hooneosad nagu tagaseinast eenduv dansker, ülemise korruse tubade kütmiseks kasutatud kerisahjud jne viitavad aga hoone pikemale eale.
Tõlliste/Tõlluste mõisa nime on seostatud Saaremaa muistendivägilase Suure Tõlluga. Kuna Saaremaal jäid mitmed Eesti ülikud 13. sajandil endiselt ühiskonna juhtpositsioonidele, siis ei ole ka välistatud, et Tölsenid pärinesidki eesti ülikute suguvõsast ning sama suguvõsa on andnud ainet ka Suure Tõllu muistenditele.
Viited
Välislink
Kirik: Püha
Mõisad: Ilpla mõis | Kaali mõis | Kangruselja mõis | Kasti mõis | Kõljala mõis | Pihtla mõis | Reo mõis | Sandla mõis | Tõlluste mõis