Amedeo Avogadro

Lorenzo Romano Amedeo Carlo Avogadro, Quareqa ja Carreto krahv (9. august 1776 Torino – 9. juuli 1856 Torino) oli Itaalia füüsik ja keemik. Aastal 1811 avastas ta seaduspära, mille kohaselt eri gaaside võrdses ruumalas sisaldub võrdsel temperatuuril ja rõhul võrdne arv aineosakesi. Seaduspära sai tema auks nime Avogadro seadus. Osakeste arv määrati kindlaks alles hiljem ning nimetati Avogadro arvuks.

Avogadro õppis esialgu kanoonilist õigust, kuid pühendus peagi füüsikale ja matemaatikale. Aastal 1820 sai ta Torino Ülikooli professoriks. Et ta osales 1821. aastal aktiivselt poliitilises vastuseisus Sardiinia kuninga kukutamiseks, sunniti ta sellest ametist loobuma. Aastal 1833 kutsuti ta tagasi ning ta õpetas ülikoolis veel järgnevad 20 aastat.

Esialgu tema teooriat ei tunnistatud, sest teatud tingimustes (mõnede ainete ja temperatuuride puhul) tehtud katsed seda ei kinnitanud. Tol ajal ei tehtud vahet aatomitel ja molekulidel. Avogadro selgitas välja, et gaaside molekulid koosnevad aatomitest, kuigi ta kasutas aatomi mõiste asemel sõna "elementaarmolekul".

Avogadro oli aktiivne revolutsioonilises tegutsemises Sardiinia kuninga vastu 1821. aastal, kes sai Piemonte valitsejaks ja muutis Torino oma pealinnaks. Osa ajaloolasi arvab, et Avogadro annetas Sardiinia revolutsionääridele raha. 1823 lasti ta Torino ülikooli õppejõu kohalt lahti.

1833. aastal võeti ta ülikooli tagasi ja ta õpetas seal veel kakskümmend aastat. Ta pidas ameteid, mis seonduvad statistika, metroloogia ja meteoroloogiaga. Avogadro juurutas Piemontes meetrisüsteemi.

Avogadro eraelust on teada vähe. Ta abiellus Felicita Mazzèga ja neil oli 6 last.

Välislingid

• Essay on a Manner of Determining the Relative Masses of the Elementary Molecules of Bodies, and the Proportions in Which They Enter into These Compounds