Väliselektronkiht: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida: | 1. rida: | ||
{{ToimetaAeg|kuu=august|aasta=2009}} |
|||
'''Väliselektronkiht''' ehk '''valentselektronkiht''' on suurima [[peakvantarv]]uga [[elektronkiht]]. See mahutab kuni 8 [[elektron]]i. |
'''Väliselektronkiht''' ehk '''valentselektronkiht''' on suurima [[peakvantarv]]uga [[elektronkiht]]. See mahutab kuni 8 [[elektron]]i. |
||
Redaktsioon: 21. august 2009, kell 05:32
See artikkel vajab toimetamist. (August 2009) |
Väliselektronkiht ehk valentselektronkiht on suurima peakvantarvuga elektronkiht. See mahutab kuni 8 elektroni.
Täitunud väliselektronkiht
- Pikemalt artiklis oktett (keemia)
Täitunud väliselektronkihi elektronkonfiguratsioon on s2p6. Seda konfiguratsiooni nimetatakse oktetiks.
Täitunud väliselektronkihiga keemilised elemendid on üldjuhul keemiliselt inertsed.
Väliselektronkiht ja keemilised omadused
Väliselektronkihi elekronkonfiguratsioon määrab enamasti ära elemendi keemilised omadused, kuid mõnel juhul on asi teisiti. Näiteks siirdemetallides on osaliselt täitunud nd-orbitaalid, mille energia on võrreldav väliselektronkihil asuvate (n+1)s-elektronide energiaga. Viimase asjaolu tõttu võivad keemiliste sidemete moodustamisel osaleda ka nd-orbitaalil asuvad elektronid.[viide?] Seega ei asu valentselektronid alati valentselektronkihil.