Teek: erinevus redaktsioonide vahel
PResümee puudub |
Resümee puudub |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
'''Teek''' ([[inglise keel]]es: ''library'') on kollektsioon [[funktsioon (programmeerimine)|funktsioon]]e, [[makro]]sid, [[klass ( |
'''Teek''' ([[inglise keel]]es: ''library'') on kollektsioon [[funktsioon (programmeerimine)|funktsioon]]e, [[makro]]sid, [[klass (programmeerimine)|klasse]] vms [[alamprogramm]]e, mis on mõeldud korduvkasutuseks erinevates [[programm]]ides (või ka programmide koostamiseks). Lisaks alamprogrammidele võivad teegid sisaldada ka andmeid, kuid see on sekundaarne funktsioon. Teegifaile saab eristada programmidest selle järgi, et nad ei ole iseseisvad programmid, vaid pigem abistajad, mis pakuvad teenuseid teistele, sõltumatutele programmidele. |
||
Tänapäeva tavaarvutitele ilma teekide kasutamiseta praktiliselt programme ei kirjutata, kuna tavaprogrammidel puudub vahetu ligipääs arvuti riistvarale. Sisendi ning väljundi (input/output) jaoks on [[operatsioonisüsteem]]idel kaasas palju teeke, mis suhtlevad operatsioonisüsteemi tuumaga; tuum vastutab vahetult riistvara juhtimise eest. Lisaks sellele kasutavad programmid väga tihti [[standardteek]]e, mis on kaasas kasutatava [[programmeerimiskeel]]ega. |
Tänapäeva tavaarvutitele ilma teekide kasutamiseta praktiliselt programme ei kirjutata, kuna tavaprogrammidel puudub vahetu ligipääs arvuti riistvarale. Sisendi ning väljundi (input/output) jaoks on [[operatsioonisüsteem]]idel kaasas palju teeke, mis suhtlevad operatsioonisüsteemi tuumaga; tuum vastutab vahetult riistvara juhtimise eest. Lisaks sellele kasutavad programmid väga tihti [[standardteek]]e, mis on kaasas kasutatava [[programmeerimiskeel]]ega. |
||
Redaktsioon: 21. august 2009, kell 00:52
Teek (inglise keeles: library) on kollektsioon funktsioone, makrosid, klasse vms alamprogramme, mis on mõeldud korduvkasutuseks erinevates programmides (või ka programmide koostamiseks). Lisaks alamprogrammidele võivad teegid sisaldada ka andmeid, kuid see on sekundaarne funktsioon. Teegifaile saab eristada programmidest selle järgi, et nad ei ole iseseisvad programmid, vaid pigem abistajad, mis pakuvad teenuseid teistele, sõltumatutele programmidele.
Tänapäeva tavaarvutitele ilma teekide kasutamiseta praktiliselt programme ei kirjutata, kuna tavaprogrammidel puudub vahetu ligipääs arvuti riistvarale. Sisendi ning väljundi (input/output) jaoks on operatsioonisüsteemidel kaasas palju teeke, mis suhtlevad operatsioonisüsteemi tuumaga; tuum vastutab vahetult riistvara juhtimise eest. Lisaks sellele kasutavad programmid väga tihti standardteeke, mis on kaasas kasutatava programmeerimiskeelega.
Linkimine
- Staatilise linkimise puhul toimub sümbolite lahendamine vahetult peale programmi kompileerimist; kõik viidatud teegiosad kopeeritakse samasse käivitusfaili (executable) koos programmi enda koodiga.
- Dünaamilise linkimise puhul toimub sümbolite lahendamine programmi käivitusfaasis. Mällu laetakse nii programm kui ka kasutatavad teegifailid, ning programmis kasutatud sümbolite viidad suunatakse seejärel teegifailile. Windows operatsioonisüsteemides tunneb ära dünaamilised teegifailid nende laiendi ".DLL" järgi; Unix-laadsetes operatsioonisüsteemides kasutatakse eesliidet "lib" ning laiendit ".so".