Koiva jõgi: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VolkovBot (arutelu | kaastöö)
P robot lisas: ro:Gauja
Alexbot (arutelu | kaastöö)
P robot kustutas: be-x-old:Ґаўя
18. rida: 18. rida:


[[be:Рака Гаўя]]
[[be:Рака Гаўя]]
[[be-x-old:Ґаўя]]
[[bg:Гауя]]
[[bg:Гауя]]
[[cs:Gauja]]
[[cs:Gauja]]

Redaktsioon: 19. august 2009, kell 01:54

 See artikkel räägib Koiva jõest; samanimelise küla kohta vaata artiklit Koiva (Taheva).

Koiva keskjooks Cēsise ja Sigulda vahel. Paljanduvad Amata lademe (Devoni ladestu) liivakivid.

Koiva (läti keeles Gauja) on jõgi Euroopas Lätis. Algab Vidzeme kõrgustikult. Ülemjooksul voolab kirdesse läbi mitme järve. Keskjooksul suundub loodesse laias orus mööda Eesti ja Läti piiri. Seejärel keerab edelasse ja voolab läbi Valmiera (Volmari), Cēsise (Võnnu), Turaida ja Sigulda, moodustades sügava oru. Suubub Riia lahte.

Jõe keskjooksu ümbritseval alal, Valmierast Siguldani, asub Gauja rahvuspark. Jõe kaldal paljanduvad Devoni liivakivid. Koiva langus on 234 meetrit, mis teeb languks 0,52 m/km.

See 452 km pikkune jõgi on pikim Lätis voolav jõgi (Daugaval on Lätis voolamas ligi 100 km vähem). Tähelepanuväärne on, et Koiva lähe on linnulennult vaid 90 km kaugusel suudmest.

Koiva vesi on võrreldes teiste Läti jõgedega külm.

Koiva kaldal asub kaitsealune Koiva puisniit.