Sirelased: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 18. august 2009, kell 18:39

Sirelased
Episyrphus balteatus
Taksonoomia
Riik:	Loomad Animalia
Hõimkond:	Lülijalgsed Arthropoda
Klass:	Putukad Insecta
Selts:	Kahetiivalised Diptera
Alamselts:	Kärbselised Brachycera
Sugukond:	Sirelased Syrphidae

Sirelased (Syrphidae) kärbseliste sugukond, kuhu kuulub umbes 4500 liiki. Neid võib leida üle kogu maailma. Enamik sirelasi on mimeetilised – neil esineb mimikri. Sirelased sarnanevad tavaliselt astlalistega (mesilased, herilased, kimalased). Tihti on sirelased koos herilaste ja mesilastega õitel toitumas. Neil on täpselt samasugune triibuline keha. Mürgiastlaga kiletiivalisi jäljendades kaitsevad sirelased ennast putuktoiduliste eest, kuigi neil mürgiastelt ei ole. Neil on erakordselt suured silmad ning nad lendavad kõva suminaga. Meil enimlevinud liik on Syrphus ribesii.

Valmikud on väliselt üsna erinevad, kuid väga sarnaste eluviisidega - lendavad päeval ja toituvad nektarist. Lendajatena on sirelased äärmiselt osavad, nad võivad lisaks tavalisele lennule ka õhus paigal seista ja isegi mingil määral tagurpidi lennata.

Vastandina valmikutele on sirelaste vastsed väga mitmesuguste eluviisidega. Mudasirelase vaglad elavad vees. Mõned sirelase vaglad elavad niisketes kändudes ja surnud puude tüvedes.

Üks omapärasemaid putukaid on mudasirelane (Eristalis tenax) keda kutsutakse "rotisabavastne". See tünnikesetaolise kehaga loomake elab tugevasti reostunud veekogude põhjamudas. Ta hingab atmosfääriõhku, selleks on tagakeha kolmest viimasest lülist kujunenud pikk (kuni 15 sentimeetrit) hingamistoru, mis sirutatakse veepinnale. Vastne võib ka sügavamale mutta pugeda, kuid sel juhul peab ta hingamiseks ikkagi kõrgemale tõusma. Enne nukkumist ronib vastne veest välja, nukk asub mullas.

Kõige suurem osa sirelaste vastsetest on lehetäidest toituvad röövloomad. Selline on näiteks liik Syrphus balteatus. Tema vastne imeb arengu jooksul tühjaks kuni 2000 lehetäid.

Kägusirelaste (Volucella) vaglad elutsevad kimalasepesades, kus nad toituvad surnud kimalasevakladest ja pesas vedelevast prahist, surnud vakladest, sarnanedes ise kimalasega, erinedes peamiselt tiibade arvu poolest.