Heinrich Laretei: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
1. rida: 1. rida:
'''Heinrich Laretei''' [[VR II/3]] ([[4. jaanuar]] [[1892]] – [[3. aprill]] [[1973]] [[Stockholm]]) oli Eesti diplomaat, poliitik ja sõjaväelane (kapten).
'''Heinrich Laretei''' [[VR II/3]] ([[4. jaanuar]] [[1892]] – [[3. aprill]] [[1973]] [[Stockholm]]) oli Eesti diplomaat, poliitik ja sõjaväelane (kapten).


Heinrich Laretei oli Eesti Vabariigi [[saadik]] [[NSV Liit|NSV Liidus]], [[Moskva]]s, [[1926]]. aastal pärast [[Ado Birk]]i ja [[birgiaad]]i.

Heinrich Laretei oli Eesti Vabariigi [[saadik]] [[NSV Liit|NSV Liidus]], [[Moskva]]s, [[1926]]. aastal peale [[Ado Birk]]i.
{{Vaata|Ado Birk#Birgiaad}}


Kui [[Nõukogude Liit]] [[juunipööre|okupeeris Eesti Vabariigi]] [[1940]]. aastal, oli Heinrichi Laretei Eesti Vabariigi [[saadik]] [[Rootsi]] Kuningriigis [[Stockholm]]is, ta ei tunnustanud Eesti okupatsiooni ning keeldus tagasi pöördumast [[Eesti NSV]]-sse ning mõisteti ENSV tagaseälja surma kui kodumaareetur.
Kui [[Nõukogude Liit]] [[juunipööre|okupeeris Eesti Vabariigi]] [[1940]]. aastal, oli Heinrichi Laretei Eesti Vabariigi [[saadik]] [[Rootsi]] Kuningriigis [[Stockholm]]is, ta ei tunnustanud Eesti okupatsiooni ning keeldus tagasi pöördumast [[Eesti NSV]]-sse ning mõisteti ENSV tagaseälja surma kui kodumaareetur.

Redaktsioon: 15. august 2009, kell 12:58

Heinrich Laretei VR II/3 (4. jaanuar 18923. aprill 1973 Stockholm) oli Eesti diplomaat, poliitik ja sõjaväelane (kapten).

Heinrich Laretei oli Eesti Vabariigi saadik NSV Liidus, Moskvas, 1926. aastal pärast Ado Birki ja birgiaadi.

Kui Nõukogude Liit okupeeris Eesti Vabariigi 1940. aastal, oli Heinrichi Laretei Eesti Vabariigi saadik Rootsi Kuningriigis Stockholmis, ta ei tunnustanud Eesti okupatsiooni ning keeldus tagasi pöördumast Eesti NSV-sse ning mõisteti ENSV tagaseälja surma kui kodumaareetur.

Isiklikku

Heinrich Laretei oli abielus Alma Lareteiga ning neil oli kolm last:

Heinrich Laretei vanemad küüditati 14. juunil 1941 ja nad surid asumisel Siberis.