Jonoon: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
8. rida: 8. rida:
Jonoone saab sünteesida [[tsitraal]]ist [[kondensatsioonireaktsioon]]is [[atsetoon]]iga, mis annab pseudojonooni, mis edasi tsükliseeritakse jonoonideks.
Jonoone saab sünteesida [[tsitraal]]ist [[kondensatsioonireaktsioon]]is [[atsetoon]]iga, mis annab pseudojonooni, mis edasi tsükliseeritakse jonoonideks.


TA [[Keemia Instituut|Keemia Instituudis]] aastatel 1960-1990 töötati välja ja juurutati pooltööstuslikul katseseadmel jonooni ja metüülujonoonide süntees lähtudes [[isopreen]]ist ning varieerides teist lähteainet. Sünteesi protsessis moodustusid [[analoogühend]]id kõigis viies põhietapis: 1) isopreeni [[telomerisatsioon]]il (SnCl<sub>4</sub> juuresolekul) kolme [[allüülsed ühendid|allüülset]] tüüpi kloriidiga nagu [[1-kloro-3-metüül-2-buteen]]i või [[1-kloro-2,3-dimetüül-2-buteen]]i või ja [[2-kloro-4-metüül-3-penteen]]iga saadakse komplitseeritud kloroproduktide segud, millest 2) [[Sommelet’ reaktsioon]]i abil eraldatakse primaarsete allüülsete kloriidide kompleks [[urotropiin]]iga, mille 3) [[hüdrolüüs]] annab vastava [[aldehüüd]]i ([[tsitraal]]i või selle metüülanaloogid), mille 4) kondensatsioon [[atsetoon]]iga annab [[pseudojonoon]]i või selle metüülanaloogid, mille 5)[[tsüklisatsioon]]il happelise [[katalüsaator]]iga (H<sup>+</sup> või BF<sub>3</sub>) saadakse jonoon või 5-metüüljonoon (ehk [[iroon]]) või 4-metüüljonoon.
Ajalugu. TA [[Keemia Instituut|Keemia Instituudis]] aastatel 1960-1990 töötati välja ja juurutati pooltööstuslikul katseseadmel jonooni ja metüülujonoonide süntees lähtudes [[isopreen]]ist ning varieerides teist lähteainet. Sünteesi protsessis moodustusid [[analoogühend]]id kõigis viies põhietapis: 1) isopreeni [[telomerisatsioon]]il (SnCl<sub>4</sub> juuresolekul) kolme [[allüülsed ühendid|allüülset]] tüüpi kloriidiga nagu [[1-kloro-3-metüül-2-buteen]]i või [[1-kloro-2,3-dimetüül-2-buteen]]i või ja [[2-kloro-4-metüül-3-penteen]]iga saadakse komplitseeritud kloroproduktide segud, millest 2) [[Sommelet’ reaktsioon]]i abil eraldatakse primaarsete allüülsete kloriidide kompleks [[urotropiin]]iga, mille 3) [[hüdrolüüs]] annab vastava [[aldehüüd]]i ([[tsitraal]]i või selle metüülanaloogid), mille 4) kondensatsioon [[atsetoon]]iga annab [[pseudojonoon]]i või selle metüülanaloogid, mille 5)[[tsüklisatsioon]]il happelise [[katalüsaator]]iga (H<sup>+</sup> või BF<sub>3</sub>) saadakse jonoon või 5-metüüljonoon (ehk [[iroon]]) või 4-metüüljonoon.


СН<sub>2</sub>=С(СН<sub>3</sub>)–СН=СН<sub>2</sub> + CH<sub>3</sub>–С(СН<sub>3</sub>)=СR<sup>1</sup>–СHR<sup>2</sup>–Cl → → → →
СН<sub>2</sub>=С(СН<sub>3</sub>)–СН=СН<sub>2</sub> + CH<sub>3</sub>–С(СН<sub>3</sub>)=СR<sup>1</sup>–СHR<sup>2</sup>–Cl → → → →

Redaktsioon: 11. august 2009, kell 14:00

Jonoonid

Jonoon või jonoonid on koondnimetus koosesinevatele isomeersetele tsüklohekseeni derivaatidele (C13H20O), mille külgahelas on okso-rühm. Jonoonid on tuntud looduslike (terpenoidsete) lõhnaainetena, mida leidub mitmetes eeterlikes õlides, sealhulgas roosiõli. Jonoone kasutatakse parfümeerias ja beeta-jonoon on lähteaine retinooli sünteesis.

Lõhnaainetena on kasutatavad ka jonoonide metüülanaloogid, sealhulgas iroon. Mõnel juhul on ka jonoonide metüülanaloogid arvatud koondnimetuse jonoonid alla.


Süntees

Jonoone saab sünteesida tsitraalist kondensatsioonireaktsioonis atsetooniga, mis annab pseudojonooni, mis edasi tsükliseeritakse jonoonideks.

Ajalugu. TA Keemia Instituudis aastatel 1960-1990 töötati välja ja juurutati pooltööstuslikul katseseadmel jonooni ja metüülujonoonide süntees lähtudes isopreenist ning varieerides teist lähteainet. Sünteesi protsessis moodustusid analoogühendid kõigis viies põhietapis: 1) isopreeni telomerisatsioonil (SnCl4 juuresolekul) kolme allüülset tüüpi kloriidiga nagu 1-kloro-3-metüül-2-buteeni või 1-kloro-2,3-dimetüül-2-buteeni või ja 2-kloro-4-metüül-3-penteeniga saadakse komplitseeritud kloroproduktide segud, millest 2) Sommelet’ reaktsiooni abil eraldatakse primaarsete allüülsete kloriidide kompleks urotropiiniga, mille 3) hüdrolüüs annab vastava aldehüüdi (tsitraali või selle metüülanaloogid), mille 4) kondensatsioon atsetooniga annab pseudojonooni või selle metüülanaloogid, mille 5)tsüklisatsioonil happelise katalüsaatoriga (H+ või BF3) saadakse jonoon või 5-metüüljonoon (ehk iroon) või 4-metüüljonoon.

СН2=С(СН3)–СН=СН2 + CH3–С(СН3)=СR1–СHR2–Cl → → → → СН3–С(СН3)=СR1–СHR2–CH2–С(СН3)=СН–CH=CHCO(СН3) → isomeersed jonoonid (R1, R2 = H) või isomeersed 5-metüüljonoonid (ehk iroon: R2 = H ja R1 = Me) või isomeersed 4-metüüljonoonid (R1 = H ja R2 = Me).

Toodud valemis on vaheproduktina näidatud pseudojonoonid. Selles sünteesiprotsessis võrreldes tsitraaliga, olid metüülanaloogide saagised märgatavalt paremad.