Kabaree: erinevus redaktsioonide vahel
P kat ja iw |
Resümee puudub |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
{{See artikkel|räägib meelelahutusasutusest; muusikali kohta vaata artiklit [[Kabaree (muusikal)]]}} |
|||
{{toimeta}} |
{{toimeta}} |
||
'''Kabaree''' on [[meelelahutus]]vorm, mis kujunes välja 19. sajandi lõpu [[Pariis]]is. |
|||
| ⚫ | |||
| ⚫ | Esimene kabaree oli [[1881]]. aastal avatud [[Le Chat Noir]] (Must kass), mille peremeheks oli Rodolphe Salis. Koht oli populaarne, loomeinimesed ja boheemlased käisid seal tihti koos ning veetsid lõbusalt aega. Programm algses kabarees puudus, selle eest hoolitsesid kliendid ise: [[luuletaja|poeedid]] lugesid ette oma värskeid töid, [[muusik]]ud laulsid ning esitasid klaveripalasid ([[Erik Satie]] alustas oma karjääri kabareedes mängides), kõik soovijad võisid tantsida ning oma etteaste teha. Säärast keskkonda pakub veel kabaree [[Lapin Agile]] Pariisis [[Montmartre]]'i künkal. |
||
Säärase asutuse populaarsus oli nii inspireeriv, et järgmise kümne aasta jooksul ilmus Rochechouart'i bulvarile ja Montmartre'i kanti kabareesid nagu seeni pärast vihma. 1889. aastal avati ka kuulus ja siiani tegutsev [[Moulin Rouge]]. Praegune kabareede programm on aga viimseni paika timmitud ning jõuka keskklassi meelelahutuslikke huve teeniv. Kuigi alguses tantsis [[kankaan]]i lihtrahvas ning sel puudus igasugune [[koreograafia]], on sellest nüüd saanud spetsiifiline žanr, mille eest kliendid mitusada [[euro]]t välja peavad käima. |
Säärase asutuse populaarsus oli nii inspireeriv, et järgmise kümne aasta jooksul ilmus Rochechouart'i bulvarile ja Montmartre'i kanti kabareesid nagu seeni pärast vihma. [[1889]]. aastal avati ka kuulus ja siiani tegutsev [[Moulin Rouge]]. Praegune kabareede programm on aga viimseni paika timmitud ning jõuka keskklassi meelelahutuslikke huve teeniv. Kuigi alguses tantsis [[kankaan]]i lihtrahvas ning sel puudus igasugune [[koreograafia]], on sellest nüüd saanud spetsiifiline žanr, mille eest kliendid mitusada [[euro]]t välja peavad käima. |
||
Kuni esimese maailmasõjani olid kuulsaimad kabareed just Pariisis Montmartre'i ümbruses ja Montmartre'il endal; siis hakkas see nähtus Pariisis alla käima. Kuulsaks said hoopis [[Berliin]]i kabareed, mille õitseaeg oli kahe maailmasõja vahel. Berliini kabareemaailmas toimub ka kuulsa muusikali [[ |
Kuni esimese maailmasõjani olid kuulsaimad kabareed just Pariisis Montmartre'i ümbruses ja Montmartre'il endal; siis hakkas see nähtus Pariisis alla käima. Kuulsaks said hoopis [[Berliin]]i kabareed, mille õitseaeg oli kahe maailmasõja vahel. Berliini kabareemaailmas toimub ka kuulsa muusikali "[[Kabaree (muusikal)|Kabaree]]" (Ebb & Kander) tegevustik, mille järel valmis 1972. aastal samanimeline film, kus staariks [[Liza Minnelli]]. Muusikali on etendatud ka Eesti lavadel, peaosas [[Gerli Padar]]. |
||
[[Kategooria: |
[[Kategooria:Meelelahutus]] |
||
[[ast:Cabaré]] |
[[ast:Cabaré]] |
||
Redaktsioon: 10. august 2009, kell 01:59
|
See artikkel räägib meelelahutusasutusest; muusikali kohta vaata artiklit Kabaree (muusikal) |
 | See artikkel vajab toimetamist. |
Kabaree on meelelahutusvorm, mis kujunes välja 19. sajandi lõpu Pariisis.
Esimene kabaree oli 1881. aastal avatud Le Chat Noir (Must kass), mille peremeheks oli Rodolphe Salis. Koht oli populaarne, loomeinimesed ja boheemlased käisid seal tihti koos ning veetsid lõbusalt aega. Programm algses kabarees puudus, selle eest hoolitsesid kliendid ise: poeedid lugesid ette oma värskeid töid, muusikud laulsid ning esitasid klaveripalasid (Erik Satie alustas oma karjääri kabareedes mängides), kõik soovijad võisid tantsida ning oma etteaste teha. Säärast keskkonda pakub veel kabaree Lapin Agile Pariisis Montmartre'i künkal.
Säärase asutuse populaarsus oli nii inspireeriv, et järgmise kümne aasta jooksul ilmus Rochechouart'i bulvarile ja Montmartre'i kanti kabareesid nagu seeni pärast vihma. 1889. aastal avati ka kuulus ja siiani tegutsev Moulin Rouge. Praegune kabareede programm on aga viimseni paika timmitud ning jõuka keskklassi meelelahutuslikke huve teeniv. Kuigi alguses tantsis kankaani lihtrahvas ning sel puudus igasugune koreograafia, on sellest nüüd saanud spetsiifiline žanr, mille eest kliendid mitusada eurot välja peavad käima.
Kuni esimese maailmasõjani olid kuulsaimad kabareed just Pariisis Montmartre'i ümbruses ja Montmartre'il endal; siis hakkas see nähtus Pariisis alla käima. Kuulsaks said hoopis Berliini kabareed, mille õitseaeg oli kahe maailmasõja vahel. Berliini kabareemaailmas toimub ka kuulsa muusikali "Kabaree" (Ebb & Kander) tegevustik, mille järel valmis 1972. aastal samanimeline film, kus staariks Liza Minnelli. Muusikali on etendatud ka Eesti lavadel, peaosas Gerli Padar.