Kaltsupaber: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 6. august 2009, kell 01:45

Kaltsu- ehk pütipaber on linastest ja puuvillastest kaltsudest valmistatud paber.

Euroopas võeti kaltsupaber kasutusele kirjutusmaterjalina 12. sajandil, asendades seni kasutusel olnud pärgamendi. Kuna tooraineks kasutatavad riideid olid enamuses valmistatud linasest materjalist, oli tooraine odav ja seda leidus praktiliselt kõikjal. Euroopas kasutati toormaterjalina ka puuvilla, millest paberi omadused olid halvemad kui linasel kaltsupaberil. Veelgi halvem oli siidi ja villaste kaltsudega valmistatud paberi kvaliteet, see paber sobis ainult pakkepaberiks. Suure veekulu tõttu ehitati paberiveskid veerohkete jõgede kallastele. Eesti esimesed paberiveskid olid Emajõe, Võhandu ja Härjapea jõe ääres.

Kaltsupaberi valmistamine

Kaltsude puhastamine (mustus, rasv, värv jne) lubjaveega (lagunemisprotsessi kiirendamiseks tuli lubjavett sageli vahetada)
kiudude määndamine (edasi jätkub lagundamisprotsess keldris)
Loputamine
Nõrgumine
Purustamine purustusmasinas (6–12 tundi)
Kaltsumassi kiududeks kloppimine (12–24 tundi)

Tulemuseks oli ühtlane paberipuder.

@@ 2. rida: / 2. rida: @@
 [[Euroopa]]s võeti kaltsupaber kasutusele kirjutusmaterjalina [[12. sajand]]il, asendades seni kasutusel olnud [[pärgament|pärgamendi]].
-Kuna tooraineks kasutatavad riideid olid enamuses valmistatud [[lina]]sest materjalist, oli tooraine odav ja seda leidus praktiliselt kõikjal. Euroopas kasutati toormaterjalina ka [[puuvill]]a, millest paberi omadused olid halvemad kui linasel kaltsupaberil. Veelgi halvem oli [[siid]]i ja [[vill]]aste kaltsudega valmistatud [[paber]]i kvaliteet, see paber sobis ainult pakkepaberiks.
+Kuna tooraineks kasutatavad riideid olid enamuses valmistatud [[lina]]sest materjalist, oli tooraine odav ja seda leidus praktiliselt kõikjal. Euroopas kasutati toormaterjalina ka [[puuvill]]a, millest paberi omadused olid halvemad kui linasel kaltsupaberil. Veelgi halvem oli [[siid]]i ja [[vill]]aste kaltsudega valmistatud paberi kvaliteet, see paber sobis ainult pakkepaberiks.
 Suure veekulu tõttu ehitati paberiveskid veerohkete jõgede kallastele. Eesti esimesed paberiveskid olid [[Emajõgi|Emajõe]], [[Võhandu jõgi|Võhandu]] ja [[Härjapea jõgi|Härjapea jõe]] ääres.