Kuuseriisikas: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Erik Laja (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
Erik Laja (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
24. rida: 24. rida:
==Sarnased liigid==
==Sarnased liigid==
Kuuseriisika sugulasliik on [[porgandriisikas]] ning varem peeti neid üheks ja samaks liigiks. Neid kahte riisikaid saab eristada seenekübara järgi, mis kuuseriisikal on tavaliselt kahvatum, eriti vananedes, ja seenejala järgi, mis porgandriisikal on tihti laiguline.
Kuuseriisika sugulasliik on [[porgandriisikas]] ning varem peeti neid üheks ja samaks liigiks. Neid kahte riisikaid saab eristada seenekübara järgi, mis kuuseriisikal on tavaliselt kahvatum, eriti vananedes, ja seenejala järgi, mis porgandriisikal on tihti laiguline.
Vananenud kuuseriisikas sarnaneb ka [[kahkjas riisikas|kahkja riisikaga]], mille kübar on väga rohekas ja limane.
Ükski sarnasus pole õnneks ohtlik, sest mõlemad sarnased seened on head söögiseened, porgandriisikat peetakse isegi maitsvamaks.


[[Kategooria:Eesti seened]]
[[Kategooria:Eesti seened]]

Redaktsioon: 24. juuli 2009, kell 20:51

Kuuseriisikas
Taksonoomia

Kuuseriisikas (Lactarius deterrimus) on oranži seenelihaga riisikas, maitsev söögiseen, mida võib süüa värskelt, ilma kupatamata.

Välimus

Kuuseriisikal on oranž või heleoranž kübar, mis vananedes muutub keskelt rohekaks. Kübara läbimõõt on 4-14 cm. Riisikas eritab oranži piimmahla, mis värvub 15-30 minuti jooksul veinpunaseks. Eoslehekesed on hele-või tumeoranžid. Seenejalg on oranži värvi.

Levik ja kasvukoht

Kuuseriisikas levib Euroopas ja Põhja-Ameerikas kõikjal, kus kasvavad kuused. Eestis esineb väga tihti. Seen kasvab sümbioosis kuusega ning levib arvukalt loometsades, palumetsades, sürjametsades, laane-ja salumetsades, kõige rohkem kuivendatud turbaaladel suurte magistraalkraavide läheduses kõdusoometsades ja kuusenoorendikes.

Sarnased liigid

Kuuseriisika sugulasliik on porgandriisikas ning varem peeti neid üheks ja samaks liigiks. Neid kahte riisikaid saab eristada seenekübara järgi, mis kuuseriisikal on tavaliselt kahvatum, eriti vananedes, ja seenejala järgi, mis porgandriisikal on tihti laiguline.