Leena

See artikkel räägib jõest; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Leena (täpsustus).

---

Leena jõgi ja selle valgla

Leena (vene Лена, jakuudi Өлүөнэ (Ölüöne)) on jõgi Venemaal Siberis Irkutski oblastis ja Jakuutias.

Leena pikkus on 4400 kilomeetrit, valgla 2,49 miljonit km², keskmine vooluhulk suudmes 17 tuhat m³/s.

Leena algab Baikali järve loodekalda lähedalt Baikali aheliku läänenõlvult. Algul voolab loodesse, seejärel laskub Kesk-Siberi kiltmaale, pöördub kirdesse ja hiljem itta, voolates sügavas orus. Ülemjooksul on jõgi kärestikuline, org kitsas ja järsuveeruline. Ülemjooks ulatub Vitimi suudmeni; suurimad lisajõed on Kirenga ja Vitim (mõlemad paremalt).

Laskunud Kesk-Jakuutia madalikule, teeb Leena suure looke, voolates põhja; sealjuures suubuvad Leenasse paremalt Oljokma ja Aldan ning vasakult Njuja ja Viljui. Keskjooksul org laieneb, ulatudes Oljokma suudmes 30 kilomeetrini. Jakutskist allpool voolab Leena laias orus soisel järverohkel madalikul.

Alamjooksul jõeorg aheneb Verhojanski mäestiku põhjaosa ning Kesk-Siberi kiltmaa Tšekanovski seljandiku vahel. Leena suubub Laptevite merre, moodustades Venemaa suurima delta (30 tuhat km²). Umbes 150 deltaharust suurimad on Trofimovski (70% vooluhulgast), Olenjoki ja Bõkovski haru (viimane on 110 km pikk ja laevasõidus tähtsaim).

Leena on jääkattes ülemjooksul novembrist maini, alamjooksul oktoobrist juunini. Vastavalt on Leena laevatatav 130–160 päeva aastas. Kevadel tekib jääummistusi, veetase tõuseb keskjooksul 10–15, alamjooksul 18 meetrit. Teistkordne suurvesi saabub suviste vihmade ajal. Laevaliiklus Leenal toimub Ust-Kutist alates. Tähtsaimad sadamad on Ust-Kut, Kirensk, Lensk, Oljokminsk, Jakutsk ja Žigansk.