Golfi hoovus: erinevus redaktsioonide vahel
P robot lisas: sl:Zalivski tok |
P robot lisas: vls:Golfstrôom |
||
65. rida: | 65. rida: | ||
[[tr:Gulf Stream]] |
[[tr:Gulf Stream]] |
||
[[uk:Гольфстрім]] |
[[uk:Гольфстрім]] |
||
[[vls:Golfstrôom]] |
|||
[[zh:墨西哥灣暖流]] |
[[zh:墨西哥灣暖流]] |
Redaktsioon: 23. juuli 2009, kell 09:18
See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Golfi hoovus on soojade hoovuste süsteem Atlandi ookeani põhjaosas. Tekib Florida väina lõunaosas Mehhiko lahe äravooluhoovusena ja liigub põhjasuunas piki Põhja-Ameerika läänerannikut Newfoundlandi Suure madalani. Sealt edasi läheb sujuvalt üle Põhja-Atlandi hoovuseks.
Florida väinas on Golfi hoovuse vooluhulk 25 mln m3/s, mis on näiteks kogu maailma jõgede äravoolust 20 korda suurem. Ookeanis ühineb Antilli hoovusega ja 38. põhjalaiuskraadidel vooluhulk jõuab selle 82 mln m3/s.
Golfi hoovuse lõunaosa laius on 75 km, voolumassi paksus 700–800 m, kiirus kuni 10 km/h, veetemperatuur pinnal +24..+28°C.
Newfoundlandi Suure madala piirkonnas on Golfi hoovuse laius kuni 200 km, kiirus kuni 4 km/h, veetemperatuur pinnal +10..+20°C.
Newfoundlandi Suure madala lõunaserval kohtub Golfi hoovus külma Labradori hoovusega, mille piiril toimub pinnavete segunemine ja sattumine.
Golfi hoovuse süsteemi koosseisus kuuluvad ka tema harud - Norra hoovus, Irmingeri hoovus ja Nordkapi hoovus. Teravmägedest põhja pool vesi satub ja moodustab Põhja-Jäämeres sooja vahekihti, mis ulatub Barentsi merre.
Soe Golfi hoovuse süsteem mõjutab oluliselt Atlandi ookeani põhjaosa, Põhja-Jäämere kliimat, hüdroloogilisi ja bioloogilisi tingimusi ning Euroopa kliimat.
Välislingid
Golfi hoovus võib seisma jääda Postimees, 10.02.2007.