Somaalimaa: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
RibotBOT (arutelu | kaastöö)
Xqbot (arutelu | kaastöö)
P robot lisas: gv:Yn Tomaalee
106. rida: 106. rida:
[[fr:Somaliland]]
[[fr:Somaliland]]
[[ga:Críoch Shomáile]]
[[ga:Críoch Shomáile]]
[[gv:Yn Tomaalee]]
[[gl:Somalilandia]]
[[gl:Somalilandia]]
[[ko:소말릴란드]]
[[ko:소말릴란드]]

Redaktsioon: 20. juuli 2009, kell 20:10

Somaalimaa Vabariik

somaali Jamhuuriyadda Soomaaliland


Pindala: 137 600 km²
Elanikke: 3 500 000 (2000)
Kontrolli pindala ja rahvaarvu väärtust (?)
Pealinn: Hargeysa
Somaalimaa kaart

Somaalimaa on Somaalia keskvalitsusest sõltumatu piirkond (endine Briti Somaalimaa). Piirneb läänes Djibouti, lõunas Etioopia, idas Somaalia (täpsemalt Puntlandiga) ja põhjas Adeni lahega.

Ajalugu

Somaalimaa oli alates 1884 Briti koloonia. Ta iseseisvus 26. juunil 1960, sama aasta 1. juulist moodustas ta koos endise Itaalia Somaalimaaga Somaalia.

Pärast Somaalia keskvõimu kollapsit kuulutati 18. mail 1991 välja Somaalimaa iseseisvus. Erinevalt ülejäänud Somaaliast valitseb selles juba üle 14 aasta tunnustamata riigis stabiilne olukord, välja arvatud piiritüli Puntlandiga Sanaagi ja Sooli maakonna pärast.

28. mail 1991 sai esimeseks Somaalimaa presidendiks Abdurahman Ali Tur. 16. mail 1993 valiti presidendiks Mohammed Ibrahim Egal. 1997 valiti ta tagasi. 3. mail 2002, pärast Egali surma sai riigi presidendi kohusetäitjaks Dahir Riyale Kahin. Ta valiti presidendiks 14. aprillil 2004, edestades Ahmed Mahamoud Silanyot 205 595: 205 515, seega 80 häälega. Mõnevõrra ootamatult tunnistas Silanyo valimiskaotust, ei süüdistanud võitjaerakonda valimispettuses ega moodustanud varivalitsust, nagu opositsioon tal soovitas teha.

Mais 2001 toimus referendum, millel 97% hääletanutest toetas iseseisvust.

29. septembril 2005 toimusid kohalike omavalitsuste ja parlamendivalimised. Välisvaatlejad hindasid neid üldiselt vabadeks ja rahumeelseteks, mis andis tugeva tõuke Somaalimaa rahvusvahelisele tunnustamisele. Parlamendivalimised võitis mõlemas 82-liikmelises kojas Ühinenud Rahva Demokraatlik Partei (Ururka Dimuqraadiga Ummadda Bahawday).

Rahvastik

Peamiselt on Somaalimaal kaks rahvarühma:

  • Ishaak (keskel ja idas, kolm korda suurem)
    • Eidagalla
    • Habr Awal
    • Habr Toljaala
    • Habr Yunis
  • Din (läänes, kolm korda väiksem)
    • Gadabursi
    • Issa.

Keeled

Ametlik keel on somaali keel. Kasutatakse ka araabia ja inglise keelt.

Suured linnad

Poliitika

Somaalimaa hõlmab järgmisi Somaalia provintse:

Elanikud mäletavad Somaalia keskvõimu korrumpeerumist ja Somaalimaa riisumist hästi. See on süvendanud anarhistlikke meeleolusid, mistõttu paljud ei taha ka Somaalimaa keskvalitsusega tegemist teha. Valitsus on seda kogenud, proovides sekkuda kohalike omavalitsuste probleemidesse.

Keskvalitsuse probleemiks on veel korruptsioon, samuti see, et valijad lähtuvad valimistel mitte niivõrd kandidaatide programmist kui nende rahvusest.

Valitseva Ühinenud Rahva Demokraatliku Partei (33 kohta 82-kohalises parlamendi alamkojas) kõrval on kaks ülejäänud partei Rahu, Ühtsuse ja Arengu Partei (Kulmiye Nabad, Midnimo iyo horumar, 28 kohta) ning Õigluse ja Arengu eest (Ururka Caddaalada iyo Daryeelka, 21 kohta). Parlamendi ülemkoda ei vali rahvas. Selle moodustavad hõimujuhid.

Puntlandiga ei ole riigil piirilepet. Puntlandi kindralid on korduvalt teinud reide Sanaagi ja Sooli maakonda, pidades neid Puntlandi osaks. See on tunduvalt takistanud Somaalimaa tunnustamist. Ent ilma Sanaagi ja Sooli maakonnata kaotaks ka riik suure osa tuluallikatest, mis seaks kahtluse alla koguni riigi jätkusuutlikkuse.

Majandus

Rahaühik on Somaalimaa šilling. Formaalselt jaguneb šilling 100 sendiks, kuid neid ei ole iialgi valmistatud šillingi madala kursi tõttu. Väikseim käibiv raha on 5-šillingiline.

2000. aastal oli Somaalimaa keskpanga ametlik kurss 4550 šillingit 1 USA dollari eest. Mitteametlik kurss võib olla sellest nii madalam kui ka kõrgem. Ükski välisriik Somaalimaa šillingit ei tunnusta.

Välislingid