Sillamäe: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Almabot (arutelu | kaastöö)
P robot lisas: nn:Sillamäe
Johannes (arutelu | kaastöö)
75. rida: 75. rida:
Sillamäe uraanikaevandusväli paiknes praeguse linna lääneosas, kunagise Türsamäe mõisa maadel, klindist lõunas. Tegelikult rajati kaks pisikaevandust, numbritega 1 ja 2, esimene kaevevälja põhja-, teine lõunaosale. Kaevandused kavatseti ühendada, kuid kaevanduse varing jättis selle töö pooleli. Kaevanduses nr 1 tegutses aktiivselt 1949. aastast kuni juunini 1952 ja suleti lõplikult 1969. aastal. Kaevandus nr 2 ei saanudki valmis kaevanduse käigud kanti maha 1957. aastal.
Sillamäe uraanikaevandusväli paiknes praeguse linna lääneosas, kunagise Türsamäe mõisa maadel, klindist lõunas. Tegelikult rajati kaks pisikaevandust, numbritega 1 ja 2, esimene kaevevälja põhja-, teine lõunaosale. Kaevandused kavatseti ühendada, kuid kaevanduse varing jättis selle töö pooleli. Kaevanduses nr 1 tegutses aktiivselt 1949. aastast kuni juunini 1952 ja suleti lõplikult 1969. aastal. Kaevandus nr 2 ei saanudki valmis kaevanduse käigud kanti maha 1957. aastal.


Esimesed Sillamäe põlisasukad olid 1948. aastal Leningradist siia toodud 14–18 aastased kodutud valdavalt vargad, röövlid ja "kotipoisid", keda hakkati siin tehasetöölisteks õpetama. Kohe peale nende saabumist algasid Sillamäel ladude ia poodide röövimised. Selle taksitamiseks moodustati tööpataljonide meestest relvastatud vahisalgad. Toimus mittu verist ohvritega kokkupõrget uute töölistega, kuni Leningradist toodud [[miilits]]aüksus korra majja lõi.
Esimesed Sillamäe põlisasukad olid 1948. aastal Leningradist siia toodud 14–18 aastased kodutud valdavalt vargad, röövlid ja "kotipoisid", keda hakkati siin tehasetöölisteks õpetama. Kohe peale nende saabumist algasid Sillamäel ladude ja poodide röövimised. Selle taksitamiseks moodustati tööpataljonide meestest relvastatud vahisalgad. Toimus mittu verist ohvritega kokkupõrget uute töölistega, kuni Leningradist toodud [[miilits]]aüksus korra majja lõi.


Sõjavangidest moodustatud tööpataljonid töötasid Sillamäel kuni 1952. aastani.
Sõjavangidest moodustatud tööpataljonid töötasid Sillamäel kuni 1952. aastani.

Redaktsioon: 20. juuli 2009, kell 14:22

Sillamäe

Pindala 12,1 km² (2021)[1] Muuda Vikiandmetes
Elanikke 16 567 (1.01.2006)

EHAK-i kood 0736[2] Muuda Vikiandmetes
Koordinaadid 59° 24′ N, 27° 46′ E
Sillamäe (Eesti)
Sillamäe
Kaart

Sillamäe on linn Ida-Viru maakonnas. Ta asub Soome lahe lõunarannikul Narva lahe kaldal Sõtke jõe suudmes.

Kaugus maakonnakeskusest Jõhvist on 24 kilomeetrit. Lähim raudteejaam on 3 km lõunas asuv Vaivara. Narva jääb 25 km kaugusele itta.

Sillamäe sai linnaõigused 1957. aastal.

Rahvastik

Elanikke on 2006 aasta seisuga 16 567 ja elanikkond on valdavalt venekeelne.

Elanike arvu dünaamika:

  • 1940: 2642
  • 1965: 9838
  • 1994: 20 104
  • 2003: 16 901

Alates 1946. aastast värvati Sillamäe tehase ehitusele vabatahtlikke Leningradi, Pihkva ning teistest Venemaa, Valgevene ja Ukraina oblastitest. Paljud neist deporteeriti Sillamäele.

Sillamäe tehase ehitusel kasutati väga palju vabakäiguvange ("keemikuid"). Paljud nendest jäid pärast karistuse kandmist Sillamäele elama.

Sillamäe elanikonna hüppeline kasv toimus pärast 1968. aastat, kui hakkati ehitama elamuid Eesti Põlevkivi töötajatele.

NSV Liidu ajal oli eestlastel Sillamäele elamisluba (korterit) saada praktiliselt võimatu. Eestlasi elas Sillamäel 1989. aastal 656 ehk 2,5 % ja 1994. aastal 636.

Sillamäe oli 1947–1991 kinnine linn.

1990. aastail soodustas riik eestlaste sisserännet, kuid eestlaste osatähtsus oluliselt ei suurenenud. 1990. aastate lõpus hakkas elanike arv väljarände tõttu vähenema, keskmine vanus suurenema ning tööhõive vähenema. Linna elanikest oli 1989 tööhõivelisi inimesi 60 %, 2000 ainult 36 %.

Rahvuste osakaal 2000. aastal:

  • eestlasi 4,2 %
  • soomlasi 1,0 %
  • valgevenelasi 2,8 %
  • ukrainlasi 3,0 %
  • venelasi 85,8 %
  • muid rahvuseid 3,2 %

Ajalugu

Sillamäed mainiti ürikutes esmakordselt 1502 kõrtsikohana (tor Bruggen), Türsamäed mainiti esmakordelt 1520 (Turrisel). 17. sajandil rajati seal asunud kaluriküla kõrvale mõis (Türsel), aastast 1700 on teada veski. Türsamäe mõis oli rüütlimõis ja kuulus paljudele aadlisuguvõsadele. Viimasena omandas mõisa eesti soost Tõnu Walk (Waldman). Kogu Sillamäe ala kuulus Vana-Sõtke mõisale, 1849 eraldus sellest Uus-Sõtke (Sillamäe) poolmõis.

19. sajandil kujunes mereäär Hungenburgist (Narva-Jõesuu) alates suvituspiirkonnaks. Sajandi lõpus kujunesid suvituskohaks ka Sillamäe ja Türsamäe, eriti Peterburi kõrgete ametnike ja haritlaste seas.

19281929 ehitas Eestimaa Õlikonsortsium Rootsi kapitali abiga Türsamäele põlevkiviutmise tehase, rajati ka elektrijaam ja sadamasild. Majanduskriisi aastail tootmine peatati, kuid alustati taas 1935, kui põlevkiviõlist hakkas huvituma Saksamaa. Tehase kontor asus Türsamäe mõisas. Mõisa peahoone lammutati 1950. aastatel, kui alustati tehase uue kontorihoone ehitust samale kohale.

II maailmasõjas Türsamäe tehas hävis.

1945. aastal toimus Moskva Kremlis nõupidamine millest võtis osa Stalin, Beria, Vorošilov, Malenkov, Mikojan, Andropov ja teised. Nõupidamise teemaks oli et Nõukogude Liidus on vähe uraanileiukohti ja et üks perspektiivne leiukoht on avastatud Eestis. Kohale oli toodud ka tükk Eesti põlevkivi ja Narva katsetehases toodetud partii uraanikontsentraati. Tõenäoliselt sai see nõupidamine määravaks Eestisse uraanirikastustehase rajamisel. Algselt pidi tehas rajatama Narva, see oli ka üks põhjuseid, miks ei lubatud Narva tagasi tulla põlisnarvakaid. Kuid mingil põhjusel muudeti tehase asukohta ja selleks valiti endise Türsamäe õlitehase asukoht.

1947 hakati Sillamäele rajama NSV Liidu Siseministeeriumi Kombinaati nr. 7 koodnimetus – värvivabrik, uraani rikastamise tehast, mis oli rangelt salastatud. Tehase ehitamist juhtis Nõukogude Liidu Ministrite nõukogu 1. peavalitsus. Tehase ehituseks oli vaja odavat tööjõudu, selleks andis Siseajade Rahvakomisariaat väla käskkirja nr 00336 19. aprillist 1946, mis kohustas vangilaagrites olevate eetlast, lätlastest ja leedulastest sõjavangide saatmise Eestisse. Loomulikult ei teadnud need inimesed enda "mobiliseerimisest" NKVD poolt ehituspataljonidesse. Esimene partii tööjõudu saabus Narva 1946. aasta sügisel ja anti NKVD poolt üle 7. kombinadi ehitusvalitsusele ja neist formeeriti 4., 6., ja 7. tööpataljon kokku umbes 4000 meest.

1947. aasta algul rajati Türsamäe vangilaager, mis asustati Nõukogude Liidust toodus umbes 3000 kriminaalvangiga (vargad, vägistajad, tapjad).

Sillamäe tehase ja töölisasula selle juurde ehitasid tööpataljonide sõdurid, Saksa sõjavangid ja kriminaalvangid. Tehase tööjõud, esialgu insenertehnilised töötajad, värvati Venemaalt. 1946. aastal oli Sillamäe postiaadress Moskva 10. 1947. aastast oli Narva postkast 2. 1949 sai Sillamäe, mis oli seni halduslikult allutatud Narvale töölisasulaks.

Ehki ehitus juba täie hooga käis eraldati Vaivara vallast 3202 ha maad alles 31. detsembril 1948. ENSV Ministrite Nõukogu otsusega nr 082.

Sillamäe uraanikaevandusväli paiknes praeguse linna lääneosas, kunagise Türsamäe mõisa maadel, klindist lõunas. Tegelikult rajati kaks pisikaevandust, numbritega 1 ja 2, esimene kaevevälja põhja-, teine lõunaosale. Kaevandused kavatseti ühendada, kuid kaevanduse varing jättis selle töö pooleli. Kaevanduses nr 1 tegutses aktiivselt 1949. aastast kuni juunini 1952 ja suleti lõplikult 1969. aastal. Kaevandus nr 2 ei saanudki valmis kaevanduse käigud kanti maha 1957. aastal.

Esimesed Sillamäe põlisasukad olid 1948. aastal Leningradist siia toodud 14–18 aastased kodutud valdavalt vargad, röövlid ja "kotipoisid", keda hakkati siin tehasetöölisteks õpetama. Kohe peale nende saabumist algasid Sillamäel ladude ja poodide röövimised. Selle taksitamiseks moodustati tööpataljonide meestest relvastatud vahisalgad. Toimus mittu verist ohvritega kokkupõrget uute töölistega, kuni Leningradist toodud miilitsaüksus korra majja lõi.

Sõjavangidest moodustatud tööpataljonid töötasid Sillamäel kuni 1952. aastani.

Sillamäe sai iseseisvaks linnaks Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi 29. juuni 1957. aasta otsusega ning ta viidi kohe ka vabariikliku alluvusega linnaks.

Sillamäe vana osa (kesklinn) on üks kõige paremini säilinud viiekümmnendate aastate arhitektuuri näide. Seal valitseb korrapärane planeering koos haljasalade ja teiste tolleaegsete arhitektuurielementidega. Üks esimesi ühiskondlike kivihooneid Sillamäel on klubihoone mille ehitust alustati viikümnendate alguses. Sellele järgnesid ka kivist elamud ja muud hooned.

Tööstus

Alguses tegeles Sillamäe tehas kohaliku diktüoneemaargilliidi kaevandamisega ja sellest uraanoksiidi tootmisega ja selle rikastamisega. Algselt toodi maak Sillamäe kavandustest tehasesse vagonettides. Ajavahemikus 1. jaanuar 1949 kuni 31. juuni 1952. väljati Sillamäe kaevandusest 2 405 000 t maaki keskmise uraanisisaldusega 0,036 %, s.t 63,3 t potentsiaalset metalli. Alates 1953. aastast hakati uraanimaaki sisse vedama Tšehhist ja Saksamaalt, hiljem ka Ungarist. Selle tarbeks ehitati raudtee Vaivara raudteejaamast Sillamäe tehasesse. Vastavalt tootmise arendamisele ja uute tsehhide (5. tsehh) valmimisele toodeti Sillamäel uraanist juba lõppprodukti (vardaid.) Sillamäel toodetud uraanikogus moodustas üle 25% Nõukogude Liidu tolleaegsest uraanitoodangust. Uraanimaagi töötlemine lõpetati Sillamäel 1989.

Alates 1990. aastatest hakati tehases tootma põhiliselt nioobiumi, haruldaste muldmetallide oksiide, mitmesuguste keemiliste ühendite kontsentraate jne.

Tähtsaimad tegevusharud linnas on seotud metallidega. Haruldaste muldmetallide tootmisega tegeleb suurim tööandja AS Silmet.Uus ettevõte on vanadest akudest plii tootmisega tegelev Ecometal,plii toodang ca 9000 t.

Suuremate tööstusettevõtete toodangu müük oli 2007.a. ca 1,0 mlrd.krooni,sealhulgas metallide tootmine(Silmet ja Ecometal) 0,73 mr.krooni.

Sillamäel otse Soome lahe rannal on 33 hektari suurune radioaktiivsete tööstusjäätmete hoidla. Seal leidub arvutuste kohaselt umbes 1200 tonni uraani ja 800 tonni tooriumi rikastamise jääke ning teisi mürgiseid aineid.

Linna majandusele lisab kaalu sadama arendamine.

Veondus

Sillamäe sadam on Venemaale kõige lähedam Euroopa Liidu sadam

Sillamäe sadam avati 2005. aastal. Praamiühendus Kotkaga Soomes avati 2006. aasta 17. veebruaril.

Tervishoid

Meelelahutus

Rahvastik

Sõpruslinnad

Sillamäe linnal on välja kujunenud sõprussidemed järgmiste omavalitsusüksustega välismaal:

Vaateid linnale

Välislingid