Eriosakond

Eriosakond (vene keeles Особый отдел) oli NSV Liidu sõjaväes ja sõjaväestatud asutuste juures tegutsenud, kuid NSV Liidu julgeolekuasutuste – (GPU, OGPU, NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Valitsuse, NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi, Riikliku Julgeoleku Komitee ja Riikliku Kaitsekomitee (Наркомат Обороны и Наркомат Военно-Морского Флота СССР) koosseisu kuulunud sõjaväelise vastuluure ja poliitilise lojaalsuse kontrolli aparaat.

Esimene sellenimeline üksus moodustati juba VK(b)P KK büroo otsusega 19. detsember 1918. aastal tšekaa koosseisus, sest oktoobris 1918 Venemaal võimu haaranud enamlased ei usaldanud TTPAsse jäänud vana Vene keisririigi sõjaväelasi. Struktuurselt kuulus EO riikliku julgeoleku eest vastutavasse NKVD struktuuriharusse kuni Teise Maailmasõja alguseni, mil ta allutati NSV Liidu Riiklikule Kaitsekomiteele 3. Peavalitsusena. Hilisema reorganiseerimise tulemusena sai nime Vastuluure Peavalitsus (vene keeles ГУКР «Смерш»)

Struktuur ja juhid

Tšekaa eriosakond

(Особый отдел ВЧК при СНК РСФСР)

Eriosakonnad loodi rinnete, sõjaväeringkondade, laevastike, armeede, flotillide ja kubermangu tšekaade koosseisus.

NSV Liidu Riiklik Kaitsekomitee 3. Peavalitsus - SMERŠ

• 3. osakond – viis läbi desinformatsioonioperatsioone, raadiomänge saksa Abwehri ja SD vastu
• 4. osakond – viis läbi vastuluureoperatsioone saksa vägede poolt okupeeritud territooriumil

Peale NSV Liidu Riiklik Kaitsekomitee alluvuses oleva 3 Peavalitsuse olid, veel relvajõudde lojaalsuse kontrolliks NSV Liidu Sõjamerelaevastiku Rahvakomissariaadi (SMERŠ)i Valitsus ja NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi (SMERŠ)i Valitsus.

Pärast Teise maailmasõja lõppu liideti 1946. aastal eri väeliikide juures asunud vastuluure Смерш uuesti riikliku julgeoleku eest vastutava NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeeriumiga.

Vaata ka

• NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaat