Ühistegevus

Ühistegevus on sarnaste huvidega isikute koondumine, kus oma-abi korras teostatakse ühistegevuses osalejate individuaalsete huvide rahuldamist ning mille käigus tekkivast tegevustulemist saab iga ühistegevuses osaleja kasu proportsionaalselt tema poolt antud panuse suurusest.

Ühistegevuse kandvaks ideeks on ühistulise ühenduse (ühistu, liidu, erakonna) liikmetele nende vajaduste rahuldamise otstarbel omahinnaga teenuste osutamine.

Majandusliku ühistegevuse kaudu saab iga ühistu liige lisasissetulekut, mis parandab tema perekonna majanduslikku olukorda.

Hästi korraldatud sotsiaalse ühistegevuse kaudu saavad inimesed paremini rahuldada oma kultuurilisi, sotsiaalseid ja harrastusvajadusi.

Heal tasemel ja mitmekesise poliitilise ühistegevuse kaudu (erakondade ja parteide kohalikud grupid) on võimalik paremini korraldada ka kohalikku omavalitsuslikku elukorraldust. Kohalikud inimesed, kes on liitunud poliitiliste erakondadega, saavad ise osaleda oma elu korraldamisel ja vahetult mõjutada külade, valdade, alevite ja linnade elu.

Ühistulistel ühendustel on oma piirkonnale suur mõju. Tänu ühistutele, mille liikmeteks on kohalikud elanikud, jääb kogu ühistegevuse kaudu teenitav raha kohalike elanike kätte, seega ka kohaliku elu edendamiseks. Kohalike ühistute puhul paraneb piirkonna tööhõive. Ühistutes leiavad sageli tööd ka need inimesed, kes ei ole ühistute liikmed-omanikud. Kuna maksudest laekub suur osa kohalike omavalitsuste eelarvesse, siis aitab seegi kaasa piirkonna arengule. Hästi korraldatud ühistegevuse kaudu on igal ühiskonna liikmel võimalik oma majanduslikku olukorda parandada ning aktiivselt osaleda ka sotsiaalelus ja poliitikas.

Vaata ka

• Talgud
• Ühistegevuskoda
• Ühistupank
• Poliitiline ühistegevus

Välislingid

• Raivo Uukkivi essee Poliitiline ühistegevus. Miks ja kas rahvas võõrandub võimust?, 2005