Niit: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
| 5. rida: | 5. rida: | ||
[[Primaarsed]] niidud on [[rohumaa]]d, mis on kujunenud ilma inimese olulise osaluseta. Primaarseiks niitudeks võivad Eestis olla mõned [[lamminiit|lamminiidud]] (kus [[üleujutus]]e ja jää mõjul ei kasva puid) ja mõned [[rannaniit|rannaniidud]] (eelkõige maatõusu alal, mis veel pole metsastunud). |
[[Primaarsed]] niidud on [[rohumaa]]d, mis on kujunenud ilma inimese olulise osaluseta. Primaarseiks niitudeks võivad Eestis olla mõned [[lamminiit|lamminiidud]] (kus [[üleujutus]]e ja jää mõjul ei kasva puid) ja mõned [[rannaniit|rannaniidud]] (eelkõige maatõusu alal, mis veel pole metsastunud). |
||
[[Sekundaarsed niidud]] on kas [[looduslik niit|looduslikud niidud]], kui nende püsimine on seotud loodusliku koosluste regulaarse niitmisega, või [[kultuurniit|kultuurniidud]], kui niidetav kooslus on külvatud. |
[[Sekundaarsed niidud]] on kas |
||
*[[looduslik niit|looduslikud niidud]], kui nende püsimine on seotud loodusliku koosluste regulaarse niitmisega, või *[[kultuurniit|kultuurniidud]], kui niidetav kooslus on külvatud. |
|||
==Vaata ka== |
==Vaata ka== |
||
Redaktsioon: 15. juuli 2009, kell 11:57
Niit ehk heinamaa on ökosüsteem, milles taimkatte moodustavad peamiselt tihedalt kasvavate mitmeaastaste mesofüütide kooslused, mille mullas toimub kamardumine ja mida võidakse regulaarselt niita.
Niitusid jaotatakse primaarseteks ja sekundaarseteks.
Primaarsed niidud on rohumaad, mis on kujunenud ilma inimese olulise osaluseta. Primaarseiks niitudeks võivad Eestis olla mõned lamminiidud (kus üleujutuse ja jää mõjul ei kasva puid) ja mõned rannaniidud (eelkõige maatõusu alal, mis veel pole metsastunud).
Sekundaarsed niidud on kas
- looduslikud niidud, kui nende püsimine on seotud loodusliku koosluste regulaarse niitmisega, või *kultuurniidud, kui niidetav kooslus on külvatud.