Jüri Parijõgi: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 9. juuli 2009, kell 11:49

Jüri Parijõgi (2. september 1892, Kunda-Malla vald – 9. juuli 1941, Tartu) oli eesti noorsookirjanik ja pedagoog.

Õppis Kunda vallakoolis, 1905–1909 Rakvere linnakoolis ja 1929–1931 Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas. Töötas 1910. aastast õpetajana Rakvere lähedal Kaarli vallakoolis, osales 1915–1917 I Maailmasõjas ja 1919–1920 Vabadussõjas. 1920–1929 oli õpetaja Rakveres ja seejärel Tartus. Hukkus NKVD massimõrva ohvrina Tartu vanglas.

Jüri Parijõgi oli alates 22. septembrist 1934 ÜS Raimla liige ja alates 16. maist 1936 vilistlane.

Looming

Kirjandusega tegeles 1912. aastast. Kirjutanud peamiselt jutte ning ka ühe muinasjutukogu. Tema teostes ilmneb lapse hingeelu sügav mõistmine ning isikupärane jutustamisstiil.

Teosed

Jutukogud

"Semendivabrik" (1926)
"Jaksuküla poisid" (1930)
"Jõulud! Jõulud!" (1930)
"Suuskadel Vallastesse" (1932)
"Meie Eku" (1937)
"Laevapoisi päevilt" (1927)
"Kulbult Atlandile" (1939)

Matkakirjeldused

"Kevad kutsub" (1929)
"Soome" (1929)
"Alutaguse metsades" (1937)

Muinasjutukogu

"Külaliste leib ja teisi eesti muinasjutte" (1937)

Redaktsioon: 9. juuli 2009, kell 11:09 redigeeri Kk (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 26 674 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 9. juuli 2009, kell 11:49 redigeeri eemalda Improvisaator (arutelu \| kaastöö) 10 857 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
1. rida:		1. rida:
	'''Jüri Parijõgi''' ([[2. september]] [[1892]], [[Kunda-Malla vald]] – [[9. juuli]] [[1941]], [[Tartu]]) oli eesti noorsookirjanik ja pedagoog.		'''Jüri Parijõgi''' ([[2. september]] [[1892]], [[Kunda-Malla vald (Viru-Nigula kihelkond)\|Kunda-Malla vald]] – [[9. juuli]] [[1941]], [[Tartu]]) oli eesti noorsookirjanik ja pedagoog.

	Õppis [[Kunda]] vallakoolis, [[1905]]–[[1909]] [[Rakvere]] linnakoolis ja [[1929]]–[[1931]] [[Tartu Ülikool]]i filosoofiateaduskonnas. Töötas [[1910]]. aastast õpetajana Rakvere lähedal [[Kaarli]] vallakoolis, osales [[1915]]–[[1917]] [[I Maailmasõda\|I Maailmasõjas]] ja [[1919]]–[[1920]] [[Vabadussõda\|Vabadussõjas]]. [[1920]]–[[1929]] oli õpetaja Rakveres ja seejärel Tartus. Hukkus [[NKVD]] massimõrva ohvrina Tartu vanglas.		Õppis [[Kunda]] vallakoolis, [[1905]]–[[1909]] [[Rakvere]] linnakoolis ja [[1929]]–[[1931]] [[Tartu Ülikool]]i filosoofiateaduskonnas. Töötas [[1910]]. aastast õpetajana Rakvere lähedal [[Kaarli]] vallakoolis, osales [[1915]]–[[1917]] [[I Maailmasõda\|I Maailmasõjas]] ja [[1919]]–[[1920]] [[Vabadussõda\|Vabadussõjas]]. [[1920]]–[[1929]] oli õpetaja Rakveres ja seejärel Tartus. Hukkus [[NKVD]] massimõrva ohvrina Tartu vanglas.