Osoon: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
RibotBOT (arutelu | kaastöö)
P robot lisas: ko:오존
SieBot (arutelu | kaastöö)
P robot lisas: ta:ஓசோன்
85. rida: 85. rida:
[[sv:Ozon]]
[[sv:Ozon]]
[[tl:Osona (singaw)]]
[[tl:Osona (singaw)]]
[[ta:ஓசோன்]]
[[th:โอโซน]]
[[th:โอโซน]]
[[vi:Ôzôn]]
[[vi:Ôzôn]]

Redaktsioon: 9. juuli 2009, kell 09:11

 See artikkel on hapniku vormi kohta, telesaate kohta vaata artiklit Osoon (telesaade).

Fail:O3.svg
Osoon

Osoon ehk trihapnik (O3) on hapniku allotroopne vorm, mille molekul koosneb kolmest hapniku aatomist.

Normaaltingimustel on osoon sinakas gaas. Ta neelab punast valgust; samuti neelab ta ultraviolettkiirgust. Ultraviolettkiirgust neelab osoon reaktsioonil O3 + hγ= O2 + O, mis on pöörduv, kuid O reageerides dihapnikuga eraldub energia soojusena, mitte valgusena.

Osoon on termodünaamiliselt ebastabiilne. Reaktsioonil 2O3=3O2 eraldub soojust, kuid madalal temperatuuril pole see reaktsioon kõrge energiabarjääri tõttu kiire. Vastupidine reaktsioon leiab aset kaudsel teel: kui dihapniku molekul lõhustatakse ultraviolettkiirguse, elektrilahenduse või muu mõjul, tekib osoon hapniku aatomite reageerides alles jäänud dihapniku molekulidega. Sel viisil tekib osoon nii stratosfääris, välgu mõjul kui ka tehislikes osoonigeneraatorites (mis põhinevad elektrivoolu toimel hapnikule või õhule). See reaktsioon ei saa minna lõpuni, sest nii ultraviolettkiirgus kui elekter lõhustavad ka tekkivat osooni, muutes seda tagasi dihapnikuks.

Osoon kondenseerub temperatuuril –112°C siniseks vedelikuks. Et dihapnik kondenseerub alles temperatuuril –183°C, saab vedeldamisega eraldada puhast osooni, mis külmub temperatuuril –192 Celsiuse kraadi. Ent see on ohtlik: et osooni lagunemine on eksotermiline, võib see kulgeda plahvatusega.

Osoon on keemiliselt aktiivne aine ja oksüdeerib paljusid aineid. Ta kahjustab elusorganisme, mõjudes söövitavalt ja ärritavalt. Väikesed osooni kogused võivad inimestele soodsalt mõjuda, sest tema kahjulik mõju mikroorganismidele on tugevam kui on tema kahjulik mõju inimestele.

Osooni võimel neelata ultraviolettkiirgust põhineb atmosfääri ülakihtides asuva osooni kaitsev toime päikeselt lähtuva UV-kiirguse vastu.

Vaata ka

Välislingid