Hõõrdejõud: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
P valemi vormistus |
||
13. rida: | 13. rida: | ||
==Hõõrdejõu olemus== |
==Hõõrdejõu olemus== |
||
'''Hõõrdejõu''' tekke põhjuseks on kokkupuutuvate kehade [[aatom]]ite ja [[molekul]]ide vaheline vastasmõju. Peamiselt on see põhjustatud [[aatom]]ite koostisse kuuluvate [[elektron]]ide vastasmõjust. '''Hõõrdejõud''' sõltub [[hõõrdetegur]]ist ja keha massist kuid ei sõltu, nagu tihti ekslikult arvatakse, kehade kookupuutepinna suurusest. Hõõrdetegurit tähistatakse μ. Universaalne valem nii seisu-, liuge- kui ka veerehõõrdejõu arvutamiseks on |
'''Hõõrdejõu''' tekke põhjuseks on kokkupuutuvate kehade [[aatom]]ite ja [[molekul]]ide vaheline vastasmõju. Peamiselt on see põhjustatud [[aatom]]ite koostisse kuuluvate [[elektron]]ide vastasmõjust. '''Hõõrdejõud''' sõltub [[hõõrdetegur]]ist ja keha massist kuid ei sõltu, nagu tihti ekslikult arvatakse, kehade kookupuutepinna suurusest. Hõõrdetegurit tähistatakse μ. Universaalne valem nii seisu-, liuge- kui ka veerehõõrdejõu arvutamiseks on |
||
<math>F = \mu \times m\times g</math>, |
|||
kus F on '''hõõrdejõud''', |
kus F on '''hõõrdejõud''', μ–vastav [[hõõrdetegur]], m–keha mass, g-[[raskuskiirendus]] |
||
==Vaata ka== |
==Vaata ka== |
Redaktsioon: 2. juuli 2009, kell 09:02
Artikkel vajab vormindamist vastavalt Vikipeedia vormistusreeglitele. |
See artikkel vajab toimetamist. |
Hõõrdejõud on vastupanu vastassuunalisele liikumisele, mis tekib kahe pinna kokkupuutel. Kuna hõõrdumine aeglustab liikuvat objekti, kutsutakse seda ka takistusjõuks. See erineb aktiivjõududest, mis põhjustavad objektide liikumise aeglustumist või suunamuutust.
Hõõrdejõu klassifikatsioon
Hõõrdejõu olemus
Hõõrdejõu tekke põhjuseks on kokkupuutuvate kehade aatomite ja molekulide vaheline vastasmõju. Peamiselt on see põhjustatud aatomite koostisse kuuluvate elektronide vastasmõjust. Hõõrdejõud sõltub hõõrdetegurist ja keha massist kuid ei sõltu, nagu tihti ekslikult arvatakse, kehade kookupuutepinna suurusest. Hõõrdetegurit tähistatakse μ. Universaalne valem nii seisu-, liuge- kui ka veerehõõrdejõu arvutamiseks on , kus F on hõõrdejõud, μ–vastav hõõrdetegur, m–keha mass, g-raskuskiirendus