Kreeka keel

Kreeka keel on üks indoeuroopa keeli.

Vanakreeka keel, mille vanimad raidkirjad pärinevad 8.–7. sajandist eKr, oli antiikajal tähtis kultuurkeel, peale Kreeka eriti idapoolsetel Vahemeremaadel ja Ees-Aasias. Ladina keele ja teiste keelte kaudu on kreeka keele elemente kandunud ka eesti keele sõnavarasse (näiteks akadeemia, bioloogia, -graaf, tele-).

Praegusel uuskreeka keelel oli kaks kirjakeeleteisendit: ametlikus asjaajamises ja teaduslikus kirjanduses kasutatav katharevusa, mis matkib vanakreeka keelt, ja ilukirjanduseski kasutatav rahvakeel dimotiki. Alates 1974. aastast on ametlikult kasutusel üksnes dimotiki.

Kreeka tähestiku suur- ja väiketähed on esimeses ja teises reas. Kolmandas reas on toodud uuskreeka nimede kirjutamisel kasutatav kreeka omaladina (1987). NB! Rohkete erandite tõttu kreeka nimede kirjutamisel, ei saa seda tabelit kasutada kreeka nimede latiniseerimiseks.

Α

Β

Γ

Δ

Ε

Ζ

Η

Θ

Ι

Κ

Λ

Μ

Ν

Ξ

Ο

Π

Ρ

Σ

Τ

Υ

Φ

Χ

Ψ

Ω

α

β

γ

δ

ε

ζ

η

θ

ι

κ

λ

μ

ν

ξ

ο

π

ρ

σ/ς

τ

υ

φ

χ

ψ

ω

a

v

g

d

e

z

i

th

i

k

l

m

n

x

o

p

r

s

t

y

f

ch

ps

o

Vaata ka

• Kreeka tähestik

Mall:Link FA