Eesti sõjavägi: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
6. rida: 6. rida:
Armee isikkooseisu vähendati 18 171 mehelt 15 593 mehele.
Armee isikkooseisu vähendati 18 171 mehelt 15 593 mehele.


Sõjavägi koosnes:
== Sõjavägi koosnes: ==

*[[Sõjavägede Staap]]
*[[Sõjavägede Staap]]
*väeliikide inspektuurid
*väeliikide inspektuurid
18. rida: 19. rida:


Diviisid, Merejõud ja Õhukaitse koosnesid järgmistest väeosadest:
Diviisid, Merejõud ja Õhukaitse koosnesid järgmistest väeosadest:
[[Pilt:ATR1936.JPG|thumb]]

* Jalaväes:
* Jalaväes:
** 2 jalaväerügementi
** 2 jalaväerügementi
*** [[1. Jalaväerügement]]
*** [[1. Jalaväerügement]]
*** 7. Jalaväerügement
** 12 üksikut jalaväepataljoni.
** 12 üksikut jalaväepataljoni.
*** [[Scoutspataljon]] (Haapsalus)
*** [[Scoutspataljon]] (Haapsalus)

Redaktsioon: 15. juuni 2009, kell 23:46

Eesti sõjavägi oli Eesti regulaararmee ajavahemikus 1937-1940

Aastail 1929–1937 nimetati Eesti sõjaväge kaitseväeks.

1. oktoobrist 1928 kehtestati Kaitseväeteenistuse seadusega sundusliku tegevteenistuse kestuseks 12 kuud jala-, ratsa- ja suurtükiväes ning 18 kuud kõigis teistes väeliikides (1920. aastate algul oli teenistusaeg 18–24 kuud). Armee isikkooseisu vähendati 18 171 mehelt 15 593 mehele.

Sõjavägi koosnes:

Diviisid, Merejõud ja Õhukaitse koosnesid järgmistest väeosadest:

  • Lennuväes:
    • kolm lennuväedivisjoni,
    • Lennubaas
    • Lennukool.
  • Mereväes:
    • Merejõudude Staap,
    • Merejõudude baas,
    • Merelaevastiku divisjon,
    • Peipsilaevastiku divisjon,
    • Merekindluste Staap.
    • kolm merekindluste komandantuuri[1].

Vaata ka

Viited