Eesti kaitsevägi: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
79. rida: 79. rida:
== Ajalugu ==
== Ajalugu ==


Eesti kaitsevägi formeeriti peamiselt Eesti Vabadussõja päevil esialgse nimetusega Rahvavägi. Peale sõja edukat lõppu suurem osa Rahvaväest demobiliseeriti ja üksused korraldati rahuaja vajadustest lähtuvalt mitu korda ümber. 1922. a võeti slaavipäraste asemel kasutusele läänepärased väeüksuste nimetused - [[rügement]], [[kompanii]].
Aastail 1929–1937 nimetati Eesti sõjaväge kaitseväeks.


1. oktoobrist [[1928]] kehtestati [[Kaitseväeteenistuse seadus]]ega sundusliku tegevteenistuse kestuseks 12 kuud jala-, ratsa- ja suurtükiväes ning 18 kuud kõigis teistes väeliikides (1920. aastate algul oli teenistusaeg 18–24 kuud).
1. oktoobrist [[1928]] kehtestati [[Kaitseväeteenistuse seadus]]ega sundusliku tegevteenistuse kestuseks 12 kuud jala-, ratsa- ja suurtükiväes ning 18 kuud kõigis teistes väeliikides (1920. aastate algul oli teenistusaeg 18–24 kuud). Armee isikkooseisu vähendati 18 171 mehelt 15 593 mehele. Aastail 1929–1937 nimetati Eesti sõjaväge kaitseväeks. Kaitsevägi koosnes põhiliselt 3. [[diviis]]ist, milledel olid oma vastutuspiirkonnad. Diviiside alluvuses olid [[üksikud jalaväepataljonid]] ja 2 katterügementi. Sarnane struktuur jäi püsima kuni 1939. a. 1937. a nimetati Kaitsevägi ümber [[Eesti sõjavägi|Sõjaväeks]]. 1939 moodustati ka [[4. diviis]]. Seoses 1940 alanud Nõukogude okupatsiooniga Sõjavägi likvideeriti ja üksustest moodustati [[Punaarmee]] [[22. territoriaalne laskurkorpus]]. Paljud ohvitserid ja allohvitserid represseeriti.
Armee isikkooseisu vähendati 18 171 mehelt 15 593 mehele.


1991. a peale Eesti taasiseseivumist taasloodi ka Eesti kaitsejõud. Kaitsejõudude taasülesehitamisel on võetud arvesse ennesõjaaegseid traditsioone.

=== Vaata ka ===
*'''[[Eesti Vabadussõda]]'''
*'''[[Eesti Rahvavägi]]'''
*'''[[Eesti sõjavägi]]'''


==Vaata ka==
==Vaata ka==

Redaktsioon: 15. juuni 2009, kell 22:34

Eesti Kaitsevägi
Eesti Kaitsevägi
Fail:Ants Laaneots 3 septembril 2006.jpg
Kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots

Eesti kaitsevägi on Eesti tegevteenistuses olev regulaarvägi ja kaitsejõudude olulisim osa.

Kaitsevägi on vabariigi valitsuse alluvuses olev sõjaväeliselt korraldatud täidesaatva riigivõimu asutus, mis asub kaitseministeeriumi valitsemisalas. Eesti Kaitseväes teenivad tegevteenistuses olevad kaitseväelased ja ametnikud. Tegevteenistuses olevad kaitseväelased jaotatakse töölepinguga seotud kaadrikaitseväelasteks, ajateenijateks ja õppekogunemisel osalevateks reservväelasteks.

Kaitseväge (ja Kaitseliitu) juhib kaitseväe juhataja, keda sõjaajal nimetatakse kaitseväe ülemjuhatajaks. Praegu on Kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots.

Kaitseväe ülesanded

Kaitseväe peamine ülesanne on tagada valmisolek riigi kaitsmiseks sõjalise tegevusega. Kaitsevägi planeerib ja teostab operatsioone kõigi väeliikide üksusi kaasates.

Kaitseväe ülesandeks rahuajal on õhuruumi ja territoriaalvete järelevalve ja kontroll, pideva kaitsevalmiduse tagamine, ajateenijate väljaõpetamine ja reservvägede ettevalmistamine, üksuste ettevalmistamine ja osalemine rahvusvahelistel operatsioonidel ning tsiviilvõimude abistamine loodusõnnetuste või inimtegevuse tõttu aset leidnud katastroofide tagajärgede likvideerimisel.

Kriisi korral või sõjaajal on kaitseväe ülesanded kontrolli tagamine riigi territooriumil, kaitsevõime rakendamine agressiooni ärahoidmiseks, selle ebaõnnestumisel riigi terviklikkuse ja suveräänsuse kaitsmine kõigi olemasolevate sõjaliste vahenditega, riigi õhuruumi kontroll ja strateegiliste objektide õhukaitse tagamine, merekommunikatsioonide kontroll ning sadamate ja võimalike maabumistsoonide juurdepääsude kaitsmine.

Kaitseväe ülesehitus

Rahuaegsesse kaitseväkke kuulub u 5500 kaitseväelast, neist u pooled ajateenijad. Ajateenistuse kestus on 11 või 8 kuud. Ajateenistuses omandatakse reservväelasele vajalikud teadmised ja oskused ning ollakse samas teatud määral valmiduses esmaseks riigikaitseks.

Sõjaaegse kaitseväe suurus on koos reservväelastega u 15 000 inimest.

Alaliselt tegutsevad järgnevad üksused ja asutused.

Keskalluvusega üksused ja asutused

Fail:Eesti maavägi.jpg

Maavägi

  • Lääne kaitseringkond

Fail:Eesti merevägi.jpg

Merevägi

Fail:Eesti õhuvägi.jpg

Õhuvägi

Ajalugu

Eesti kaitsevägi formeeriti peamiselt Eesti Vabadussõja päevil esialgse nimetusega Rahvavägi. Peale sõja edukat lõppu suurem osa Rahvaväest demobiliseeriti ja üksused korraldati rahuaja vajadustest lähtuvalt mitu korda ümber. 1922. a võeti slaavipäraste asemel kasutusele läänepärased väeüksuste nimetused - rügement, kompanii.

1. oktoobrist 1928 kehtestati Kaitseväeteenistuse seadusega sundusliku tegevteenistuse kestuseks 12 kuud jala-, ratsa- ja suurtükiväes ning 18 kuud kõigis teistes väeliikides (1920. aastate algul oli teenistusaeg 18–24 kuud). Armee isikkooseisu vähendati 18 171 mehelt 15 593 mehele. Aastail 1929–1937 nimetati Eesti sõjaväge kaitseväeks. Kaitsevägi koosnes põhiliselt 3. diviisist, milledel olid oma vastutuspiirkonnad. Diviiside alluvuses olid üksikud jalaväepataljonid ja 2 katterügementi. Sarnane struktuur jäi püsima kuni 1939. a. 1937. a nimetati Kaitsevägi ümber Sõjaväeks. 1939 moodustati ka 4. diviis. Seoses 1940 alanud Nõukogude okupatsiooniga Sõjavägi likvideeriti ja üksustest moodustati Punaarmee 22. territoriaalne laskurkorpus. Paljud ohvitserid ja allohvitserid represseeriti.

1991. a peale Eesti taasiseseivumist taasloodi ka Eesti kaitsejõud. Kaitsejõudude taasülesehitamisel on võetud arvesse ennesõjaaegseid traditsioone.

Vaata ka

Vaata ka

Viited

Välislingid