Joakim Puhk: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
PResümee puudub |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
'''Joakim Puhk''' ([[25. mai]] [[1888]] [[Viljandi]] – [[14. september]] [[1942]] Vjatka laager, Kirovi oblast) oli Eesti ettevõtja ning poliitik. |
'''Joakim Puhk''' ([[25. mai]] [[1888]] [[Viljandi]] – [[14. september]] [[1942]] [[Vjatka laager]], [[Kirovi oblast]]) oli Eesti ettevõtja ning poliitik. |
||
Ta õppis [[Riia kaubanduskool]]is, võttis ta osa [[1905. aasta revolutsioon]]ist, oli Venemaal vangis. [[1917]]. aastal alustas äritegevust Eestis. |
Ta õppis [[Riia kaubanduskool]]is, võttis ta osa [[1905. aasta revolutsioon]]ist, oli [[Venemaal]] vangis. [[1917]]. aastal alustas äritegevust Eestis. |
||
== Tegevus Eesti majanduses == |
== Tegevus Eesti majanduses == |
||
| 7. rida: | 7. rida: | ||
Joakim Puhki isa [[Jaak Johann Puhk]] oli [[1881]]. aastal asutanud perefirma, mis [[1914]]. aastal sai nimeks J. [[Puhk & Pojad]]. Lisaks kaasomaniku staatusele perefirmas oli Joakim Puhk veel masinaehituse vabriku [[Ilmarine AS|Ilmarine]] direktor. |
Joakim Puhki isa [[Jaak Johann Puhk]] oli [[1881]]. aastal asutanud perefirma, mis [[1914]]. aastal sai nimeks J. [[Puhk & Pojad]]. Lisaks kaasomaniku staatusele perefirmas oli Joakim Puhk veel masinaehituse vabriku [[Ilmarine AS|Ilmarine]] direktor. |
||
[[1920]]. aasta [[Tartu rahu]] sõlmimisel oli Joakim Puhk Eesti delegatsiooni kaubandusekspert. Hiljem oli ta nii Leedu kui Soome [[aukonsul]] ja võttis osa [[Rahvasteliit|Rahvasteliidu]] tööst. |
[[1920]]. aasta [[Tartu rahu]] sõlmimisel oli Joakim Puhk Eesti delegatsiooni kaubandusekspert. Hiljem oli ta nii Leedu kui ka Soome [[aukonsul]] ja võttis osa [[Rahvasteliit|Rahvasteliidu]] tööst. |
||
== Tegevus Rahvusvahelise Olümpiakomitees == |
== Tegevus Rahvusvahelise Olümpiakomitees == |
||
| 13. rida: | 13. rida: | ||
Pärast [[Friedrich Akel]]i kõrvalejäämist ROK-ist [[1932]]. aastal, eriti aga [[1936. aasta suveolümpiamängud|Berliini olümpia]] ettevalmistuste kerkis päevakorda vajadus ROK-i oma liikme järele. Puhki kandidatuur esitati 1936. aasta jaanuaris kõigepealt EOK-le. Seal leidis ta üksmeelse toetuse. Soome ja Rootsi [[olümpiakomitee]]de soovitusel esitati Joakim Puhk ROK-i liikmekandidaadiks. Hääletamine ROK-is andis taas üksmeelse heakskiidu. Joakim Puhk on seni viimane eestlane, kes kuulus [[Rahvusvahelise Olümpiakomitee]] valitud seltskonda ning oli seda kuni surmani [[1942]]. aastal. |
Pärast [[Friedrich Akel]]i kõrvalejäämist ROK-ist [[1932]]. aastal, eriti aga [[1936. aasta suveolümpiamängud|Berliini olümpia]] ettevalmistuste kerkis päevakorda vajadus ROK-i oma liikme järele. Puhki kandidatuur esitati 1936. aasta jaanuaris kõigepealt EOK-le. Seal leidis ta üksmeelse toetuse. Soome ja Rootsi [[olümpiakomitee]]de soovitusel esitati Joakim Puhk ROK-i liikmekandidaadiks. Hääletamine ROK-is andis taas üksmeelse heakskiidu. Joakim Puhk on seni viimane eestlane, kes kuulus [[Rahvusvahelise Olümpiakomitee]] valitud seltskonda ning oli seda kuni surmani [[1942]]. aastal. |
||
Eesti edu |
Eesti edu [[Berliin]]is ja Joakim Puhki teened leidsid ka rahvusvahelist märkimist samal 1936. aastal, mil teda autasustati Saksamaa olümpiaaumärgiga. |
||
== Vahistamine ja surm == |
== Vahistamine ja surm == |
||
Redaktsioon: 15. juuni 2009, kell 23:17
Joakim Puhk (25. mai 1888 Viljandi – 14. september 1942 Vjatka laager, Kirovi oblast) oli Eesti ettevõtja ning poliitik.
Ta õppis Riia kaubanduskoolis, võttis ta osa 1905. aasta revolutsioonist, oli Venemaal vangis. 1917. aastal alustas äritegevust Eestis.
Tegevus Eesti majanduses
Joakim Puhki isa Jaak Johann Puhk oli 1881. aastal asutanud perefirma, mis 1914. aastal sai nimeks J. Puhk & Pojad. Lisaks kaasomaniku staatusele perefirmas oli Joakim Puhk veel masinaehituse vabriku Ilmarine direktor.
1920. aasta Tartu rahu sõlmimisel oli Joakim Puhk Eesti delegatsiooni kaubandusekspert. Hiljem oli ta nii Leedu kui ka Soome aukonsul ja võttis osa Rahvasteliidu tööst.
Tegevus Rahvusvahelise Olümpiakomitees
Pärast Friedrich Akeli kõrvalejäämist ROK-ist 1932. aastal, eriti aga Berliini olümpia ettevalmistuste kerkis päevakorda vajadus ROK-i oma liikme järele. Puhki kandidatuur esitati 1936. aasta jaanuaris kõigepealt EOK-le. Seal leidis ta üksmeelse toetuse. Soome ja Rootsi olümpiakomiteede soovitusel esitati Joakim Puhk ROK-i liikmekandidaadiks. Hääletamine ROK-is andis taas üksmeelse heakskiidu. Joakim Puhk on seni viimane eestlane, kes kuulus Rahvusvahelise Olümpiakomitee valitud seltskonda ning oli seda kuni surmani 1942. aastal.
Eesti edu Berliinis ja Joakim Puhki teened leidsid ka rahvusvahelist märkimist samal 1936. aastal, mil teda autasustati Saksamaa olümpiaaumärgiga.
Vahistamine ja surm
Joakim Puhk ja tema kolm venda arreteeriti 31. augustil 1940 Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaadi orderiga. Üks sellele otsusele allakirjutajatest oli endise riigikukutaja Viktor Kingissepa poeg Sergei Kingissepp. Nagu mitmed vahistatud, viibis Joakim Puhk Tallinna Patarei vanglas kuni sõja alguseni. 1941. aasta juuni lõpul saadeti ta koos teiste vangidega Kirovisse. Seal mõistis NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi erinõupidamine ta 8. augustil 1942 surma mahalaskmise läbi. Joakim Puhk lasti Kirovi vanglas maha 14. septembril 1942.