Eesti kaitsevägi

Eesti Kaitsevägi

Eesti Kaitsevägi

Fail:Ants Laaneots 3 septembril 2006.jpg

Kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots

Eesti kaitsevägi on Eesti tegevteenistuses olev regulaarvägi ja kaitsejõudude olulisim osa.

Kaitsevägi on vabariigi valitsuse alluvuses olev sõjaväeliselt korraldatud täidesaatva riigivõimu asutus, mis asub kaitseministeeriumi valitsemisalas. Eesti Kaitseväes teenivad tegevteenistuses olevad kaitseväelased ja ametnikud. Tegevteenistuses olevad kaitseväelased jaotatakse töölepinguga seotud kaadrikaitseväelasteks, ajateenijateks ja õppekogunemisel osalevateks reservväelasteks.

Kaitseväge (ja Kaitseliitu) juhib kaitseväe juhataja, keda sõjaajal nimetatakse kaitseväe ülemjuhatajaks. Praegu on Kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots.

Kaitseväe ülesanded

Kaitseväe peamine ülesanne on tagada valmisolek riigi kaitsmiseks sõjalise tegevusega. Kaitsevägi planeerib ja teostab operatsioone kõigi väeliikide üksusi kaasates.

Kaitseväe ülesandeks rahuajal on õhuruumi ja territoriaalvete järelevalve ja kontroll, pideva kaitsevalmiduse tagamine, ajateenijate väljaõpetamine ja reservvägede ettevalmistamine, üksuste ettevalmistamine ja osalemine rahvusvahelistel operatsioonidel ning tsiviilvõimude abistamine loodusõnnetuste või inimtegevuse tõttu aset leidnud katastroofide tagajärgede likvideerimisel.

Kriisi korral või sõjaajal on kaitseväe ülesanded kontrolli tagamine riigi territooriumil, kaitsevõime rakendamine agressiooni ärahoidmiseks, selle ebaõnnestumisel riigi terviklikkuse ja suveräänsuse kaitsmine kõigi olemasolevate sõjaliste vahenditega, riigi õhuruumi kontroll ja strateegiliste objektide õhukaitse tagamine, merekommunikatsioonide kontroll ning sadamate ja võimalike maabumistsoonide juurdepääsude kaitsmine.

Kaitseväe ülesehitus

Rahuaegsesse kaitseväkke kuulub u 5500 kaitseväelast, neist u pooled ajateenijad. Ajateenistuse kestus on 11 või 8 kuud. Ajateenistuses omandatakse reservväelasele vajalikud teadmised ja oskused ning ollakse samas teatud määral valmiduses esmaseks riigikaitseks.

Sõjaaegse kaitseväe suurus on koos reservväelastega u 15 000 inimest.

Alaliselt tegutsevad järgnevad üksused ja asutused.

Keskalluvusega üksused ja asutused

• Kaitseväe Peastaap
• Kaitseväe Logistikakeskus
  • Tervisekeskus
  • Logistikapataljon
  • Transpordipataljon
  • Kaitseväe orkester
• Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused
  • Balti Kaitsekolledž
  • Kõrgem Sõjakool
  • Kaitseväe Lahingukool
• Fail:Mv sidepataljon.jpg Staabi- ja sidepataljon
• Luurepataljon Tallinnas.

Fail:Eesti maavägi.jpg

Maavägi

• 1. Jalaväebrigaadi vapp 1. Jalaväebrigaad
  • Brigaadi staap Paldiskis.
  • Scoutspataljon Paldiskis
  • Kalevi pataljon Paldiskis
  • Tagalapataljon Paldiskis

• Kirde kaitseringkond
  • Fail:Viru Üksik Jalaväepataljon.jpg Viru jalaväepataljon Jõhvis.
  • Pioneerpataljoni vapp Pioneeripataljon Tapal.
  • Suurtukiväegrupi vapp Suurtükiväepataljon Tapal.
  • Õhutõrjedivisjoni vapp Õhutõrjepataljon, Tapal.

• Põhja kaitseringkond
  • Fail:Mv vahipataljon.jpg Vahipataljon Tallinnas

• Lõuna kaitseringkond
  • Kuperjanovi Üksiku Jalaväepataljoni vapp Kuperjanovi jalaväepataljon Võrus.

• Lääne kaitseringkond

Fail:Eesti merevägi.jpg

Merevägi

• Miinilaevade Divisjoni vapp Miinilaevade Divisjon Tallinnas.
• Mereväebaas Tallinnas.

Fail:Eesti õhuvägi.jpg

Õhuvägi

• Õhuseiredivisjoni vapp Õhuseiredivisjon, staabiga Ämaris.
• Lennubaas Ämaris

Ajalugu

Aastail 1929–1937 nimetati Eesti sõjaväge kaitseväeks.

1. oktoobrist 1928 kehtestati Kaitseväeteenistuse seadusega sundusliku tegevteenistuse kestuseks 12 kuud jala-, ratsa- ja suurtükiväes ning 18 kuud kõigis teistes väeliikides (1920. aastate algul oli teenistusaeg 18–24 kuud). Armee isikkooseisu vähendati 18 171 mehelt 15 593 mehele.

Vaata ka

• Eesti ohvitseride ülendamised

Välislingid

• Eesti Kaitseväe koduleht
• Vahur Koorits. Kaitsevägi maadleb üha süveneva ohvitseridepõuaga, Postimees, 2. november 2008