Vahipataljon: erinevus redaktsioonide vahel

Vahipataljon
	Fail:Mv vahipataljon.jpg Vahipataljoni vapp
Tegev	9. jaanuar, 1919 – 17. juuni, 1940; 22. jaanuar, 1993 – tänaseni
Riik	Eesti
Kuuluvus	Eesti Kaitsevägi
Haru	Eesti maavägi
Liik	Jalavägi
Ülesanne	Rahuajal: Reservüksuste koolitamine; Vahiteenistus; Kaitseväe tseremooniate mehitamine; Sõjaajal: Tallinna kaitsmine;
Suurus	Pataljon
Garnison/staap	Tallinn
Hüüdnimi	Presidendi kaardivägi
Tähtpäevad	11. jaanuar
Ülemad
Praegune ülem	Major Rasmus Lippur
Märkimisväärsed ülemad	Oskar Raudvere

Sirvi ajalugu interaktiivselt

← Vanem muudatus Uuem muudatus →

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

VisuaalneVikitekst

Reasisene

Redaktsioon: 15. juuni 2009, kell 23:00

Vahipataljon (Endise nimega Jalaväe väljaõppekeskus Üksik-vahipataljon) on Tallinnas Rahumäel asuv Eesti kaitseväe Maaväe pataljonisuurune väeosa. Pataljoni põhiülesanneteks on koolitada ajateenijatest reservväelasi vastavalt Maaväe ülema käsule ja kaitseväe juhataja direktiivile.

Võrreles teiste väljaõppekeskustega, on Vahipataljoni eripäraks linnavõitlus- ja sõjaväepolitseiallüksuste õpetamine ning Kaitseväe esindamine riiklikel ja sõjaväelistel tseremooniatel.^[2]

Ajalugu

Vahipataljon loodi ametlikult 9. jaanuaril 1919. aastal Kaitseliidu ülemäärase pataljoni baasil korra alalhoidmiseks ning vahiteenistuse kandmiseks Tallinnas, ühtlasi ka matuse-, väliskülaliste vastuvõtmise ja ärasaatmise tseremooniatel.^[1] Pataljoni formeerimist juhtis Oskar Raudvere.^[3] Ühtlasi mehitas Üksik-vahipataljon presidendi Kadrioru lossi vahtkonna, mis oli tunduvalt suurem kui tänapäeval. Ööpäevaseks toimkonnaks pidi pataljon välja panema 564 meest. Sõduritel oli 24 tundi teenistust ja 24 vaba.

1. juunil 1920. aastal nimetati Vahipataljon iseseisvaks väeosaks – Tallinna Üksik-vahipataljoniks. Sõjavägede ülemjuhataja käskkirjaga 20. maist 1939 loetakse Vahipataljoni aastapäevaks 11. jaanuari 1928. Vabariigi presidendi otsusega 19. aprillist 1940 lubati Vahipataljonil vastu võtta Eesti Panga poolt annetatud lipp ning kinnitati selle üksikasjalik kirjeldus.

Pärast Eesti okupeerimist Nõukogude Liidu poolt 17. juunil 1940 oli Vahipataljon sunnitud oma kasarmutest välja kolima ning augusti lõpuks formeeriti selle isikkoosseis ümber peamiselt 21. laskurpolku.

Üksik-vahipataljon taasloodi 22. jaanuaril 1993. aastal Vabariigi Valitsuse määrusega nr. 20 Sisekaitse Valverügemendi baasil, mis tegeles okupatsioonivägedelt üle võetud vanglates korra hoidmisega. Seoses endise Nõukogude Liidu sõjaväe viibimisega vastloodud Eesti Vabariigi pinnal, loodi Üksik-vahipataljonis sõjaväepolitsei kiirreageerimisrühm, mille ülesandeks oli korda rikkunud eesti ja vene sõjaväelased arestimajja toimetada.

1. mail 2003 nimetati väeosa ümber jalaväe väljaõppekeskuseks Üksik-vahipataljon. Alates 1. jaanuarist 2009 kannab pataljon nime "Vahipataljon".

Ülesanded

Vahipataljoni ülesandeks on koolitada välja ajateenijatest reservväelasi. Põhilisteks üksusteks koolitamisel on jalaväe rühmad, kuid aastate lõikes on koolitatud ka side, luure, staabikaitse ja sõjaväepolitsei rühmasid.

Hetkel antakse väljaõpet linnalahingu ja sõjaväepolitsei üksustele. Linnalahingu üksuste sõjaaja ülesandeks on Eesti pealinna Tallinna kaitsmine. Väljaõpe sisaldab sõjategevuseks hoonestatud piirkonnas vajalikke teadmisi ja oskusi, sealhulgas majja sisenemine, tubade “puhastamine" ja kindlustuste ehitamine. Sõjaväepolitsei üksuste peamisteks ülesanneteks on üksuste liiklemise tagamine, piirkonnas politseiluure tegemine ning seal korra tagamine, tsiviilisikute kontrollimine, oluliste objektide valve, kuritegude uurimine, sõjavangide konvoeerimine ja valve.

Lisaks täidab Vahipataljon Eesti kaitsejõudude esindusfunktsiooni. Tseremoniaalväljaõpet saanud sõdurid käivad nii maaväe, mereväe kui ka õhuväe vormis Kadriorus Presidendi Kantselei ruume valvamas. Aukompanii pannakse välja kõrgete külaliste riiki saabumisel ja sealt lahkumisel, riiklikel ja kaitseväelikel matustel, mälestustsremooniatel ja volikirjade üleandmistel.

Vahipataljonis on korraldatud õppekogunemisi reservväelastele. Suurim neist, nimega “Kindel linn,” toimus 1999. aastal. Perioodiliselt viiakse läbi ka nooremallohvitseride kursusi.^[1]

Ülemad

Kolonel Oskar Raudvere 1919–1934
Kolonelleitnant Jaan Junkur 1934–1940
Major (kpt-mjr) Jaan Ilm 1992–1994
Kolonelleitnant Manivald Kasepõld 1994–1995
Kolonelleitnant Vahur Väljamäe 1995–1997
Leitnant Sander Kesküla 1997–1998
Kolonelleitnant Riho Terras 1998–2000
Kapten Madis Uibopuu 2000–2002
Major Rene Brus 2002–2007
Major Rasmus Lippur 2007–

Vaata ka

Viited

Välislingid

[KV-1] 1,0 ^1,1 ^1,2 "Kaitsevägi - Vahipataljon".

[KRA-2] "Maaväe väljaõppekeskused - Vahipataljon".

[3] "Kaitsevägi - Kaitseväe ajalugu".

[1]

[2]

[3]

@@ 45. rida: / 45. rida: @@
 ==Ülesanded==
+[[Pilt:GW Bush, TH Ilves 2006.jpg|thumb]]
 Vahipataljoni ülesandeks on koolitada välja [[ajateenija]]test reservväelasi. Põhilisteks üksusteks koolitamisel on [[jalavägi|jalaväe]] rühmad, kuid aastate lõikes on koolitatud ka side, luure, staabikaitse ja sõjaväepolitsei rühmasid.
@@ 51. rida: / 52. rida: @@
 Lisaks täidab Vahipataljon [[Eesti kaitsejõud|Eesti kaitsejõudude]] esindusfunktsiooni. Tseremoniaalväljaõpet saanud sõdurid käivad nii [[Eesti Maavägi|maaväe]], [[Eesti Merevägi|mereväe]] kui ka [[Eesti Õhuvägi|õhuväe]] vormis Kadriorus Presidendi Kantselei ruume valvamas. Aukompanii pannakse välja kõrgete külaliste riiki saabumisel ja sealt lahkumisel, riiklikel ja kaitseväelikel matustel, mälestustsremooniatel ja volikirjade üleandmistel.
 Vahipataljonis on korraldatud õppekogunemisi reservväelastele. Suurim neist, nimega “Kindel linn,” toimus 1999. aastal. Perioodiliselt viiakse läbi ka [[nooremallohvitser]]ide kursusi.<ref name=KV>{{netiviide | URL = http://www.mil.ee/?menu=maavagi&sisu=uvp | Pealkiri = Kaitsevägi - Vahipataljon}}</ref>
 ==Ülemad==