Eesti Vabadussõjalaste Keskliit

Eesti Vabadussõjalaste Keskliit (lühendid EVKL ja EVK) on Eesti poliitiline organisatsioon, mis tegutses aastail 1929–1933 ja taastati aprillis 2009.

Eesti Vabadussõjalaste Keskliit moodustati vabadussõdalaste kolme kohaliku organisatsiooni poolt aasta 1929 kevadel—suvel keskse ülemaalise ühendusena ja eeskätt Vabadussõja veteranide eest hoolitsemiseks. Ühinemise algatajaks oli Tallinna Eesti Vabadussõjalaste Liidu tollane abiesimees Artur Sirk.

EVKL-i tegevus 1930. aastatel

Eesti Vabadussõjalaste Keskliidu liikmeskond paisus 1931. aastal kolme tuhandeni. Järgmisel aastal hakkas EVKL saavutama massiorganisatsiooni mõõtu, nii et reorganiseerimise ajaks sügisel 1933, mil vabadussõjalaste ühendus nimetati Eesti Vabadussõjalaste Liiduks, oli nende ridades üle 50 000 liikme.

Mais ja juunis 1933 toimus EVKL-i eestvõttel üle Eesti ridamisi vabadussõjalaste päevi. Esmalt osales Tallinnas 7. mail korraldatud rongkäigul ja miitingul 2000 EVKL-i liiget ja neile lisaks tuhandeid pealtvaatajaid. Sellest sai EVKL-i juhatus innustust ka maakondlike päevade algatamiseks. Järgnevatel nädalatel aset leidnud vabadussõjalaste päevadel Narvas, Tartus, Tallinnas, Rõuges, Kuressaares, Haapsalus, Türil tulid EVKL-i liikmed välja täisvormis ja nimelt — must barett peas, käelindiga kaunistatud khakivärvi pluusid seljas, kollase rihmaga vöötatud kalifeepüksid ja säärikud jalas.

Vabadussõjalastel olid avalike ürituste turvamiseks oma korrapidamisüksused, mis sel ajal oli ühiskondlike organisatsioonide levinud tavaks (näiteks sotsialistlike ühenduste võimlemis- ja löögirühmad).

EVKL-i kongressid

Eesti Vabadussõjalaste Keskliidu I kongress toimus Tallinnas 26. jaanuaril 1930. Sellel osales 60 delegaati. Keskliidu juhatusse valiti vandeadvokaat Artur Sirk, kindral Andres Larka ja kindral Ernst Põdder.

Eesti Vabadussõjalaste Keskliidu II kongressil 22. märtsil 1931 Tallinnasse kokku tulnud 113 delegaati arutas vajadust muuta Eesti Vabariigi Põhiseadust.

Eesti Vabadussõjalaste Keskliidu III kongressil 20. märtsil 1932 Tallinnas osales 219 delegaati; kasvava populaarsusega organisatsioon otsustas lubada EVKL-iga liituda ka Vabadussõjas mitte osalenud isikuil — toetajaliikmeil, kelleks võisid nüüdsest astuda ka naised ja noored.

Eesti Vabadussõjalaste Keskliidu IV kongressil 27. novembril 1932 osales 308 delegaati.

Põhiseaduse muutmise üritused

Vabadussõjalased nõudsid märtsis 1931 EVKL-i II kongressil Eesti Vabariigi Põhiseaduse muutmist, taotledes laialdaste volitustega riigipea institutsiooni kehtestamist, parlamendi koosseisu vähendamist (50 liikmega riigikogu) ja selle moodustamist isikuvalimiste kaudu.

Kui märtsis 1932 otsustas riigikogu panna rahvahääletusele omapoolse põhiseaduse muutmise kavandi, siis algatasid vabadussõjalased selle vastu kihutustööd, kuna nende hinnangul oleks see parlamendile endiselt liiga suure võimu jätnud ja takistanud tulemuslikku riigivalitsemist. Vabadussõjalaste ja sotsialistide vastutöö tõttu kukkuski põhiseaduse muutmise plaan rahvahääletusel augustis 1932 läbi, uue kavandi poolt oli veidi alla poole (49,2%) hääletanutest.

Novembris 1932 esitas EVKL seaduseelnõu põhiseaduse muutmiseks järgmises osas: vähendada riigikogu liikmeskonda poole võrra (50-ni), seada sisse suurte volitustega presidendi ametikoht, asendada proportsionaalsed valimised isikuvalimistega. Kuigi riigikogu moodustas põhiseaduse väljatöötamiseks komisjoni, ei soostunud komisjon EVKL-i pakutud eelnõud aluseks võtma.

Järgmisel korral, 1933. aasta juunis prooviti rahvahääletusel läbi suruda hoopis Põllumeestekogu ja Rahvaerakonna toetatud põhiseaduse projekti, mis kukkus läbi veel suurema vastuhäälte osakaaluga (67,3%) kui mullune. Ka siin oli kaasa aidanud nii vasakpoolsete kui ka vabadussõjalaste mõju, kelle pakutud eelnõu oli järjekordselt tagasi lükatud.

Kaitseseisukorra kehtimise ajal 14.-16. oktoobril 1933 toimunud kõrgendatud kvoorumit nõudval rahvahääletusel kiideti 416 878 poolthääle (72,7%) ja 156 894 vastuhäälega lõpuks heaks EVKL-i esitatud põhiseaduse muutmise kavand. See võeti vastu paljuski tänu koostööle Põllumeestekoguga ja teisalt Ühinenud Põllumeeste toetusele. Heakskiidetud põhiseaduse kohaselt pidi Eesti Vabariik saama presidentaalseks riigiks, kus parlamendil on vaid nõuandev roll.

EVKL-i sulgemine

Vabadussõjalaste Keskliidu sulges Jaan Tõnissoni neljas valitsus, kes kehtestas 11. augustil 1933 kaitseseisukorra ja sulges teiste sõjaväelise kallakuga organisatsioonide seas kõik vabadussõdalaste ühendused; teised samal ajal laiali saadetud organisatsioonid olid: Eesti Noorsotsialistlik Liit, Eesti Sotsialistliku Partei võimlemisrühmad, Põhjakotkaste Leegion, Üleriiklik Vabadussõjalaste Ühendus ja Demokraatlik Liinisõdurite Ühendus.

Eesti Vabariigi valitsus oli juba 2. juunil 1933 Tartu maakonna piires kehtestanud 5-kuulise kaitseseisukorra. Selle alusel sulges kohtu- ja siseminister 3. juunil Tartumaa kohaliku vabadussõjalaste organisatsiooni, kes oli 1. juunil Vanemuise saalis mürgeldamisega seganud Jaan Tõnissoni esinemist, kuna viimane oli kutsunud kuulajaid üles hääletama põhiseaduse uue eelnõu poolt. Nädalapäevad hiljem kukkus põhiseaduse muutmine rahvahääletusel siiski läbi.

Kaitseseisukorra ajal oktoobris 1933 toimunud uuel rahvahääletusel kiideti suure häälteenamusega heaks aga EVKL-i esitatud põhiseaduse muutmise eelnõu. Kui Tõnissoni valitsus seejärel lahkus ja tema valitsuse kehtestatud kaitseseisukord tühistati, taastus vabadussõjalaste ühenduse tegevus reorganiseerumisega Eesti Vabadussõjalaste Liiduks. Viimase tegevuse lõpetas peagi 1934. aasta 12. märtsi riigipööre.

EVKL-i taastamine

Eesti Vabadussõjalaste Keskliit taasasutati Tallinnas 11. aprillil 2009 organisatsioonilise järjepidevuse alusel. Taastamiskoosolek võttis vastu uue põhikirja ja valis selle alusel EVKL-i juhtatuse (vanematekogu). Vanematekogu valis taastatud EVKL-i vanematekogu eesotsa (vanemaks) organisatsiooni taastamise algataja Jüri Liimi.

Vaata ka

Tallinna Eesti Vabadussõjalaste Liit

Tallinna Lahinguvendade Klubi

Üleriiklik Vabadussõjalaste Ühendus

Eesti Vabadussõjalaste Liit

Vabadussõjalased

Välislink

• Eesti Vabadussõjalaste Keskliit
• [1]