Nooremallohvitser

Nooremallohvitser on madalamasse auastmegruppi kuuluv allohvitser. Nimetatakse ka "allohvitseriks ilma portupeeta", harvem ajateenija-allohvitseriks.

Eesti kaitseväe nooremallohvitserid

Auastmed

Maa- ja õhuväes:

• nooremseersant
• seersant
• vanemseersant

Mereväes:

• nooremmaat
• maat
• vanemmaat

Nooremallohvitserid on tavaliselt jaoülemad, reservrühmavanemad või spetsialistid. Kaadriüksustes võivad olla ka jaoülema asetäitjad ja lahingpaari vanemad.

Väljaõpe

Nooremallohvitseride ettevalmistus toimub (üldjuhul) 12 nädala pikkusel nooremallohvitseri kursusel (NAK), mis toimuvad hajutatult väeosades. Kursusele võetakse keskharidusega õppureid, kes on läbinud sõduri baaskursuse (SBK).

Kursus koosneb:

1. ülteadmisi (juhtimine, pedagoogika, õigusaktid, üldlahinguline ettevalmistus) andvast baasosast - NABK ja
2. spetsialiseerivast (laskur-jalavägi, tankitõrje, miinipilduja, lahinguluure, sidevägi, suurtükivägi, pioneerivägi, õhutõrje, meditsiiniteenistus) erialaosast - NAEK.

Kursuse edukalt lõpetanutele omistatakse nooremseersandi auaste ja kursuse riidest lõpumärk (nn "Lahingukooli märk") välivormile. NAK lõpumärki on sageli tavaks vormil edasi kanda ka peale vanemallohvitseriks või ohvitseriks saamist. Kursuse ebarahuldavalt läbinutele võidakse omistada auaste kapral. Peale puudulikuks osutunud eksami sooritamist on võimalus saada nooremseersandiks.

Ajalooline auaste

Noorem-allohvitser oli enne 2. maailmasõda Eesti kaitseväe allohvitseriauaste, mis vastas jaoülema tasemele. Muudeti 1939. a.

Nooremallohvitseriauastmeid välisriikides

Suures osas riikides ei eristata nooremallohvitseriauastmeid. Nooremallohvitseriauastmed on tavaliselt relvajõududes, kus on ühtlasi kasutusel veebliauastmed.

Bundeswehri Maaväe nooremallohvitserid on:

• Unteroffizier
• Stabsunteroffizier

Soome kaitseväe Maaväe nooremallohvitserid on:

• alikersantti
• kersantti
• ylikersantti

Vaata ka

• Allohvitser
• Ohvitser
• Sõdur