François Couperin: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Jyriorel (arutelu | kaastöö)
Jyriorel (arutelu | kaastöö)
11. rida: 11. rida:


==Looming==
==Looming==
Francois Couperin kirjutas väga palju klavessiinile, aga ka orelile, samuti kammermuusikat, vokaal-ja koorimuusimuusikat. Franςois Couperin kirjutas orelile kaheosalise kogumiku ''Pièces d`orgue consistantes en deux Masse'' (1689-1690). See kogumik sisaldab kahte missat orelile, mida Couperin on ise esitanud kirikupühadel St. Gervais,i kirikus Pariisis. Franςois Coperin kirjutas ka muusikateoreetilist raamatut klavessiini mängust ja interpretatsioonist. ''L`Art de toucher le clavecin '', mis oli välja antud 1716 aastal. Seda teoreetilist teost on kasutanud paljud nii tolle aja kui ka tänapäeva muusikd ja isegi [[Johann Sebastian Bach]]. Siin on juttu klavessiini mänguvõtetest, artikulatsioonist, kaunistuste (melismide) kasutamisest.
Francois Couperin kirjutas väga palju klavessiinile, aga ka orelile, samuti kammermuusikat, vokaal-ja koorimuusimuusikat. Franςois Couperin kirjutas orelile kaheosalise kogumiku ''Pièces d`orgue consistantes en deux Masse'' (1689-1690). See kogumik sisaldab kahte missat orelile, mida Couperin on ise esitanud kirikupühadel St. Gervais´ kirikus Pariisis. Franςois Coperin kirjutas ka muusikateoreetilist raamatut klavessiini mängust ja interpretatsioonist. ''L`Art de toucher le clavecin '', mis oli välja antud 1716 aastal. Seda teoreetilist teost on kasutanud paljud nii tolle aja kui ka tänapäeva muusikd ja isegi [[Johann Sebastian Bach]]. Siin on juttu klavessiini mänguvõtetest, artikulatsioonist, kaunistuste (melismide) kasutamisest.


==Tähtsad teosed==
==Tähtsad teosed==

Redaktsioon: 13. juuni 2009, kell 19:32

François Couperin (1668-1733)

François Couperin oli prantsuse klavessinist, organist ja helilooja.


Elu

François Couperin, keda veel on nimetatud Couperin le Grand (Couperin Suur) on sündinud Pariisis 10. novembril 1668 aastal muusikute peres. Kahe sajandi vältel on Couperinede peres olnud muusikuid. Tema isa Charles Couperin oli organistiks Pariisi St. Gervais' kirikus. Couperinide pere elas kiriku poolt üüritud korteris, mille eest organist üüri ei pidanus maksma. Oma esimesed muusika tunnid Francois on saanud isa Charlesi käest, hiljem Jacques Thomelini juures õppis Francois Couperin orelit. Seitsmeteist aastaselt Francois Couperin sai organisti koha St. Gervais' kirikus pärast tema isa surma. 26.aprillil 1689 aastal Francois Couperin abiellus Marie-Anne Ansault'ga, kellega temal on sündinus kaks tütart, kes olid omakorda väga head muusikud. Üks oli ka organist ja teine klavessinist kuninga õukonnas, mis oli tolle aja kohta ebatavaline, et naisterahvas võis olla nii organist kui ka klavessinist kuninga juures. Pärast Jacques Thomelini surma, kuningas Louis XIV korraldas muusikute vahel võistluse kuningliku organisti kohale. Francois võitis selle võistluse väga kergelt ja temast sai alates 26.detsembrist 1693 aastast kuninglik organist organiste du roi. Tema kohustusteks oli õpetada muusikat printsessile, printsile, samuti Burgundia hertsogile. 1701 aastal Francois sai ka kuningliku klavessinisti koha. Pärast Louis XIV surma Francois Couperni olukord paranes veelgi. Tema elas mugavas suures korteris Palais Royal,is Pariisis , kus ta andis nii klavessiini kui ka kammermuusika kontserte.

Francois Couperin suri Pariisis 12.septembril 1733 aastal.

Looming

Francois Couperin kirjutas väga palju klavessiinile, aga ka orelile, samuti kammermuusikat, vokaal-ja koorimuusimuusikat. Franςois Couperin kirjutas orelile kaheosalise kogumiku Pièces d`orgue consistantes en deux Masse (1689-1690). See kogumik sisaldab kahte missat orelile, mida Couperin on ise esitanud kirikupühadel St. Gervais´ kirikus Pariisis. Franςois Coperin kirjutas ka muusikateoreetilist raamatut klavessiini mängust ja interpretatsioonist. L`Art de toucher le clavecin , mis oli välja antud 1716 aastal. Seda teoreetilist teost on kasutanud paljud nii tolle aja kui ka tänapäeva muusikd ja isegi Johann Sebastian Bach. Siin on juttu klavessiini mänguvõtetest, artikulatsioonist, kaunistuste (melismide) kasutamisest.

Tähtsad teosed

  • 4 Sonata da chiesa. 4 Kirikusonaati (1679)
  • Pièces d`orgue consistantes en deux Masse. 2 Missat orelile (1689-1690)
  • Concerts royaux. (1722) Kuninglikud kontserdid, mida ta on kirjutanud kuningas Louis XIV "Pühapäeva õhtusteks kontserditeks Versaille,is.
  • Pièces de clavessin esimene osa. (1713)
  • Pieces de clavessin teine ja kolmas osa. (1716-1717, 1722 ja 1730)
  • Leςons de Tènebrès. (1714-1715). See on koorimuusika teos. Tekst on ladinakeelne prohvet Jeremija tekstile Piiblist.
  • L`Art de toucher le clavessin. Muusikateoreetiline teos.