Aleksander Kesküla: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Kinks (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
Robbot (arutelu | kaastöö)
P robot lisas: en:Aleksander Kesküla
31. rida: 31. rida:
[[Kategooria:Sündinud 1882|Kesküla, Aleksander]]
[[Kategooria:Sündinud 1882|Kesküla, Aleksander]]
[[Kategooria:Surnud 1963|Kesküla, Aleksander]]
[[Kategooria:Surnud 1963|Kesküla, Aleksander]]

[[en:Aleksander Kesküla]]

Redaktsioon: 12. juuni 2009, kell 21:58

Aleksander Eduard Kesküla (21. märts 1882 Saadjärve vald, Tartumaa - 17. juuni 1963 Madrid, Hispaania) oli eesti poliitik ja revolutsionäär.

Kesküla lõpetas 4. juunil 1903 Tartu (Jurjevi) Gümnaasiumi. Sama aasta 3. septembril astus ta Tartu Ülikooli õigusteaduskonda, mida ta aga kunagi ei lõpetanud. 8. augustil 1907 kirjutas ta rektori nimele avalduse, milles palus väljastada oma dokumendid, sest soovis 1905. aastal katkenud õpinguid jätkata mujal. Seejärel lahkus Eestist. 1908. aastal lahkus ta Venemaalt ja jätkas oma õpinguid Berliini ja Šveitsi ülikoolides.

Keskküla on tuntud kui endine sotsialistliku liikumise tegelane, kes Esimese maailmasõja ajal tegi koostööd Saksamaa valitsusega ja tema plaan oli tõmmata Rootsi sõtta Saksamaa poolel ja luua Põhja-Euroopas kaksikkungiriik Rootsist, Soomest ja Eestist. Eesti all mõtles ta Suur-Eestit, kuhu kuulusid Eesti, Liivimaa ja Ingerimaa. Ta lootis, et hiljem liituvad sellega ka Norra, Taani ja Island. 1915-1916 andis ta Saksa valitsusele infot Lenini plaanide kohta. 1916 loobus ta koostööst Saksamaaga, sest sai aru et ei suuda võistelda Baltisakslaste plaanidega. Kaotas ka vene revolutsionääride usalduse.

Elas 1932. aastast kuni surmani Hispaanias.

Tegevus ühingutes

A. Kesküla oli Eesti Üliõpilaste Seltsi noorliige, heideti 24. aprill 1904. välja. Selle põjhuseks on peetud A. Kesküla ja Jaan Tõnissoni vastuolusid.

Temast

Hardi Volmer on tema elust teinud filmi "Minu Leninid".

Teosed

Eesti küsimus ja Põhjala küsimus : [27.-29.06. 1916 Lausanne'is esitatud märgukiri], prantsuse keelest tõlkinud Kaido Sirel. - Akadeemia 2000, nr. 9.

Kirjandus