Tegusõnafraas: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 10. juuni 2009, kell 22:57

Tegusõnafraas ehk verbifraas on fraas, mille peasõna on tegusõna. Tegusõnafraas koosneb tegusõnast ja selle ühest või mitmest laiendist.

Tegusõna laiendiks võib olla mis tahes lauseliige, välja arvatud täiend. Tegusõnafraasi peasõna ja laiendite vahel on rektsiooniseos, sest tegusõna sisust sõltub laiendite olemasolu ja kääne lauses. Alus ei kuulu tegusõnafraasi sisse, sest tegusõna ja aluse vahel on predikatsiooniseos - tegusõna mõjutab alust ja ümberpöördult.

Tüüpiline tegusõnafraasiga lause on näiteks Tüdruk mängib palli (verbifraas).

Tegusõnafraas täidab lauses sama rolli mis tegusõna - annab edasi tegevust. Tegusõna on lause grammatilise ja semantilise struktuuri kese.

Tegusõnafraasi tähistamisel on keeleteaduses tavaks kasutada ingliskeelset lühendit VP (verb phrase).

Tegusõnafraasi põhisõna vorm

Tegusõnafraasi põhisõna vormi järgi jagunevad tegusõnafraasid finiitfraasideks ja infiniitfraasideks.

Finiitfraasi põhisõnaks on tegusõna finiitne ehk pöördeline vorm, näiteks Poiss sööb saia. Isa kuulab raadiot.

Infiniitfraasi põhisõnaks on tegusõna infiniitne ehk käändeline verbivorm, näiteks Vanaema kutsus mind saia sööma. Karl tahtis hirmsasti palli mängida.

Tegusõnafraasi laiendid

Tähenduse seisukohast väljendab tegusõnafraas lauses tegevust, seisundit või protsessi. Tegusõna tähendusest sõltub laiendite olemasolu ja tähendus. Tegusõnafraasi laiendid sõltuvad fraasi põhjast erineval määral ja neil on erinev funktsioon.

Seotud laiendid sõltuvad tegusõnast nii sisult kui ka vormilt. Need väljendavad sündmuse osalisi, näiteks lauses Mari kohtus emaga on emaga seotud laiend.

Vabad laiendid sõltuvad tegusõnast minimaalselt. Need väljendavad sündmuse toimumise aega, kohta või asjaolusid, näiteks lauses Rääkisin toas emaga on toas vaba laiend.

Tüüpilised tegusõnafraasid on näiteks lõi palli, on ilus, elab väikeses külas, andis õpiku Marile, elab ema juures.

Eesti tegusõnafraasi omadused

Eesti tegusõnafraasid on asendatavad, s.t tegusõnafraase on võimalik vastastikku asendada. Näiteks lauses Kersti kukkus kõrgelt kaljult alla võib tegusõnafraasi kukkus kõrgelt kaljult alla asendada samaväärsega, näiteks puhkes nutma.

Tegusõnafraas tekib rektsiooniseose tõttu, kuna tegusõna sisust sõltub laiendi kääne. Näiteks ostis raamatu (mille?), luges raamatut (mida?), räägin sinust (kellest?), tutvun sinuga (kellega?), ema ja tütar räägivad ilmast (millest?).

Tegusõnafraas ei liigu lauses tervikuna, vrd postiljon toob iga päev värske ajalehe, iga päev toob postiljon värske ajalehe.

Tegusõnafraasi saab üldlaiendiga (näiteks loodetavasti, ilmselt) lõhkuda, vrd Kersti jõudis tööle, Kersti jõudis ilmselt tööle.

Vaata ka

Välislingid

Eesti keele käsiraamat

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
-'''Verbifraas''' ehk '''tegusõnafraas''' on [[fraas]], mille [[põhisõna]] on [[verb]] ehk tegusõna. Verbifraas koosneb verbist ja tavaliselt veel ühest või mitmest [[laiend]]ist. Verbi laiendiks võib olla mis tahes [[lauseliige]], välja arvatud [[täiend]].
+'''Tegusõnafraas''' ehk '''verbifraas''' on [[fraas]], mille [[fraasi peasõna|peasõna]] on [[tegusõna]]. Tegusõnafraas koosneb tegusõnast ja selle ühest või mitmest [[fraasi laiendosa|laiendist]].
-Verbifraas tekib [[rektsioon]]i tõttu, sest tegusõna sisust sõltub laiendi olemasolu ja kääne. [[Alus (keeleteadus)|Alus]] ei kuulu verbifraasi sisse, kuid rektsiooni tõttu mõjutab verb alust ja ümberpöördult.
+Tegusõna laiendiks võib olla mis tahes [[lauseliige]], välja arvatud [[täiend]]. Tegusõnafraasi peasõna ja laiendite vahel on [[rektsioon]]iseos, sest tegusõna sisust sõltub laiendite olemasolu ja kääne [[lause]]s. [[Alus (keeleteadus)|Alus]] ei kuulu tegusõnafraasi sisse, sest tegusõna ja aluse vahel on [[predikatsioon]]iseos - tegusõna mõjutab alust ja ümberpöördult.
-Tüüpiline verbifraasiga lause on näiteks "Tüdruk mängib palli" ("mängib palli" on verbifraas).
+Tüüpiline tegusõnafraasiga lause on näiteks ''Tüdruk '''mängib palli''''' (verbifraas).
-Verbifraas täidab [[lause]]s sama rolli mis tegusõna. Seega annab verbifraas lauses edasi tegevust ja on lause [[grammatiline struktuur|grammatilise]] ja [[semantiline struktuur|semantilise struktuuri]] kese.
+Tegusõnafraas täidab [[lause]]s sama rolli mis tegusõna - annab edasi tegevust. Tegusõna on lause [[grammatiline struktuur|grammatilise]] ja [[semantiline struktuur|semantilise struktuuri]] kese.
-Verbifraasi tähistamisel on [[keeleteadus]]es tavaks kasutada ingliskeelset lühendit VP (''verb phrase'').
+Tegusõnafraasi tähistamisel on [[keeleteadus]]es tavaks kasutada ingliskeelset lühendit VP (''verb phrase'').
-== Verbifraasi põhisõna vorm ==
+== Tegusõnafraasi põhisõna vorm ==
+Tegusõnafraasi põhisõna vormi järgi jagunevad tegusõnafraasid finiitfraasideks ja infiniitfraasideks.
-Verbifraasi põhisõna järgi jaotatakse verbifraasid finiitfraasideks ja infiniitfraasideks. Finiitfraas on selline verbifraas, mille põhisõnaks on finiitne ehk verbi [[pöördeline vorm]], näiteks: "Poiss '''sööb saia'''. Isa '''kuulab raadiot'''." Infiniitfraasi põhisõnaks on infiniitne ehk [[käändeline verbivorm]], näiteks "Vanaema kutsus mind '''saia sööma'''. Karl tahtis hirmsasti '''palli mängida'''."
+* '''[[Finiitfraas]]i''' põhisõnaks on [[tegusõna]] finiitne ehk [[pöördeline vorm]], näiteks ''Poiss '''sööb saia'''. Isa '''kuulab raadiot'''.''
-== Verbifraasi laiendid ==
+* '''[[Infiniitfraas]]i''' põhisõnaks on tegusõna infiniitne ehk [[käändeline verbivorm]], näiteks ''Vanaema kutsus mind '''saia sööma'''. Karl tahtis hirmsasti '''palli mängida'''.''
-Semantilisest aspektist vaadates väljendab verbifraas lauses tegevust, seisundit või [[protsess]]i. Verbi tähendusest sõltub ka laiendite olemasolu ja [[tähendus]]. Verbifraasi [[laiend]]id sõltuvad fraasi põhjast erinevalt ja neil on erinev funktsioon.
+==Tegusõnafraasi laiendid ==
+Tähenduse seisukohast väljendab tegusõnafraas [[lause]]s tegevust, seisundit või [[protsess]]i. [[Tegusõna]] tähendusest sõltub [[fraasi laiendosa|laiendite]] olemasolu ja [[tähendus]]. Tegusõnafraasi laiendid sõltuvad [[fraasi peasõna|fraasi põhjast]] erineval määral ja neil on erinev funktsioon.
-[[Seotud laiend]]id sõltub verbist nii sisult kui vormilt, ta väljendab sündmuse osalisi, näiteks lauses "Mari '''kohtus emaga'''" on "emaga" seotud laiend.
-[[Vaba laiend]]id sõltub põhjast minimaalselt, ta väljendab sündmuse toimumise aega, kohta või asjaolusid, näiteks lauses "'''Rääkisin toas emaga."''' on "toas" vaba laiend.
+* [[Seotud laiend]]id [[rektsioon|sõltuvad]] tegusõnast nii sisult kui ka vormilt. Need väljendavad sündmuse osalisi, näiteks lauses ''Mari '''kohtus emaga''''' on ''emaga'' seotud laiend.
+* [[Vaba laiend|Vabad laiendid]] sõltuvad tegusõnast minimaalselt. Need väljendavad sündmuse toimumise aega, kohta või asjaolusid, näiteks lauses '''''Rääkisin toas emaga''''' on ''toas'' vaba laiend.
-Tüüpilised verbifraasid on näiteks ''jookseb, lõi palli, on ilus, elab väikeses külas, andis õpiku Marile, elab ema juures''.
+Tüüpilised tegusõnafraasid on näiteks '''''lõi''' palli, '''on''' ilus, '''elab''' väikeses külas, '''andis''' õpiku Marile, '''elab''' ema juures''.
-== Eesti verbifraasi omadused ==
+== Eesti tegusõnafraasi omadused ==
-Eesti verbifraasid on asendatavad, s.t verbifraase on võimalik vastastikku asendada, näiteks lauses "Kersti kukkus kõrgelt kaljult alla" võib verbifraasi "kukkus kõrgelt kaljult alla" asendada samaväärsega, näiteks "puhkes nutma".
+* Eesti tegusõnafraasid on asendatavad, s.t tegusõnafraase on võimalik vastastikku asendada. Näiteks lauses ''Kersti kukkus kõrgelt kaljult alla'' võib tegusõnafraasi ''kukkus kõrgelt kaljult alla'' asendada samaväärsega, näiteks ''puhkes nutma''.
-Verbifraas tekib rektsiooni tõttu, kuna tegusõna sisust sõltub laiendi kääne ja vastupidi, näiteks "ostis raamatu" (mille?), "luges raamatut" (mida?), "räägin sinust" (kellest?), "tutvun sinuga" (kellega?), "ema ja tütar räägivad ilmast" (millest?).
+* Tegusõnafraas tekib [[rektsioon]]iseose tõttu, kuna [[tegusõna]] sisust sõltub [[fraasi laiendosa|laiendi]] kääne. Näiteks ''ostis raamatu'' (mille?), ''luges raamatut'' (mida?), ''räägin sinust'' (kellest?), ''tutvun sinuga'' (kellega?), ''ema ja tütar räägivad ilmast'' (millest?).
-Verbifraas ei liigu lauses tervikuna, vrd "postiljon toob iga päev värske ajalehe", "iga päev toob postiljon värske ajalehe".
+* Tegusõnafraas ei liigu lauses tervikuna, vrd ''postiljon toob iga päev värske ajalehe'', ''iga päev toob postiljon värske ajalehe''.
-Verbifraasi saab [[üldlaiend]]iga (nt loodetavasti, ilmselt) lõhkuda, vrd "Kersti jõudis tööle", "Kersti jõudis ilmselt tööle".
+* Tegusõnafraasi saab [[üldlaiend]]iga (näiteks ''loodetavasti, ilmselt'') lõhkuda, vrd ''Kersti jõudis tööle'', ''Kersti jõudis ilmselt tööle''.
+==Vaata ka==
+*[[nimisõnafraas]],
+*[[omadussõnafraas]],
+*[[määrsõnafraas]],
+*[[kaassõnafraas]],
+*[[hulgasõnafraas]].
 == Välislingid ==
 *[http://www.eki.ee/books/ekk07/ Eesti keele käsiraamat]
+[[Kategooria:Keeleteadus]]
 [[Kategooria:Süntaks]]